AIRE aitab tööstusettevõtteid robotiseerida ja muuta veelgi nutikamaks

Artikkel ilmus TalTechi ajakirjas Mente et Manu.

Me kõik tunneme kedagi, kes tunneb mõnda Airet, keda statistikaameti andmetel on Eestis kokku 712. Kui enim selle nimega daame elab Võru-, Saare- ja Läänemaal, siis Eestis tegutseb ka üks suurtähtedega AIRE – tehisintellekti- ja robootikakeskus.

Selle AIRE eesmärk on aidata Eesti tööstusettevõtetel suurendada konkurentsivõimet nii kodusel Maarjamaal kui ka välisturgudel. AIRE seob kokku teadlased ja eksperdid Eesti ülikoolidest, riigiasutustest ja teadusparkidest ning ehkki keskusel on vanust vaid loetud kuud, on juba nii mõndagi ette näidata.

Näiteks AS Valdek, mis tegeleb lehtmetallist toodete valmistamisega, leidis tee AIRE juurde tänu ettevõttes töötava Ivar Vipperi magistritööle tehisnägemise lahendustest. Nüüd on TalTechi tarkvarateaduse instituudi teadlased Juhan Ernits, Gert Kanter ja Vahur Kotkas partneriks Valdeku tippspetsialistidele, et koos luua targa lao demoprojekt.

See on jälgimissüsteem, mis seirab erinevates tootmisfaasides olevate toodete ja komponentide asukohta ettevõtte ladustamispindadel, mida on kokku ligi 500 m². Süsteem kasutab olemasolevaid turvakaameraid, mis suudavad jälgida nii kahveltõstukite kui ka -kärude liikumist.

TalTechi teadlased tegelevad süsteemi toimimiseks vajaliku kaardi loomise automatiseerimise ning aluste liikumise tuvastamise algoritmide täiustamise ja sobitamisega ettevõtte töösse. Demoprojekti lõppsihiks on digitaalse kaksiku loomine, mille abil saab keerulisi ja raskekaalulisi seadmeid liigutamata välja selgitada, kuidas ja kus peaksid tegema tööd inimesed ja robotid. Eriti asjakohane on see siis, kui on vaja tootmist ümber korraldada.

IT-teadlase Juhan Ernitsa sõnul on sellist tüüpi ettevõtteid Eestis üsna palju ning selles peitubki peamine vastus, miks targa lao süsteem on oluline. „Valdeku ja TalTechi kogemust saavad kasutada ka teised Eesti firmad oma laohoonetes paremini opereerimiseks,“ rõhutab Ernits.

Teiseks demoprojektiks on robotite liikumise autonoomsus. Tartu Ülikooli teadlase Karl Kruusamäe juhitava rakendusliku teadustöö eesmärgiks on saada robot liikuma viisil, mis oleks ohutu nii inimesele kui ka tehisintellektiga masinale endale ja seda dünaamilises keskkonnas. Näiteks ladudes, kaubanduskeskustes, kontorites.

Robot teab, kuidas jõuda sihtpunkti, mismoodi arvestada teele juhtuvate inimeste ja teiste robotitega. Masinate ülesandeks võib olla nii transport kui ka näiteks töö giidina.

Karl Kruusamäe visioneerib roboti võimalikke rolle haigla näitel: haiglapersonali aega saab kokku hoida nii, et õde ei peaks kiirete testitulemuste saamiseks patsiendi juurest lahkuma, vaid proovi transportimiseks kasutatakse robotit. Või aitab masin haiglakülastajal leida tee parklani.

AIRE on tehisintellekti- ja robootikakeskus. Mida see tähendab ettevõtte vaates?

IMECC OÜ asutaja ja TalTechi professor Jüri Riives rõhutab, et robotiseerimine ei ole asi iseeneses, vaid praktiline tegevus, mis peaks tooma ettevõttele kasu. „AIRE koolitustel vaatame robotiseerimist neljas tahus. Esiteks: miks ettevõte peab robotiseerima? Teiseks: kas robotiseerimine on ettevõttele otstarbekas? Kolmandaks: kuidas ja mille abil robotiseerida ehk milline siis see robot ja kõik muu sinna juurde kuuluv peaks olema? Ja neljandaks: mida see lahendus ettevõttele tähendab, mida me mõõdame ja mida see peaks andma,“ loetleb Riives.

Koolitusel osalenud K.Met AS esindaja Anni Pea sõnul aitab töö robotiseerimine nende ettevõttes tõhustada tootmisprotsesse ning kavandada tootearendust. „Seoses tootmise laienemisega ning uude tootmishoonesse kolimisega panustan eriti AIRE-st saadud uuele informatsioonile, teadmistele, et teha meile sobiv valik uute koostöö- ja keevitusrobotite soetamiseks ning kaasamiseks toodete valmistamisel,“ märgib Pea.

Lisaks koolitustele aitavad ettevõtjail tehismõistuse ja robootika kasutamise võimalusi leida AIRE klubid, kus mõttekaaslaste seltskonnas saab vahetada kogemusi, ideid ja unistusi. Tallinnas on see toimumas detsembri alguses, Tartus on klubi juba korra kogunenud ning seal osalesid teadlased, üliõpilased, teadusparkide ja linnavalitsuse esindajad ning ettevõtjad sellistest sektoritest nagu robootika ja IT, metallid ja mehaanika, puit, toidutööstus, pangandus.

Kõiki neid julgustas TalTechi ettevõtlusprorektor Sven Illing ja soovitas kindlasti omavahelist suhtlust jätkata, tuues näiteks Silicon Valley, kus edulood sünnivad just tänu kontaktidele, vestlustele ja võrgustikule. „AIRE üks oluline ambitsioon on aidata tööstusettevõtteid ja nende toetajatena ülikoole ja IT-firmasid õigete usteni, et leida täiendavaid rahastamisallikaid. Raha taha head ideed ei jää, aga alati ei ole lihtne osapooli kokku viia,“ rõhutas Illing.

AIRE tugevus peitubki mitmekülgsuses: praktilised koolitused ja demoprojektid ning mitteformaalsed kohtumised ja klubid aitavad langetada ratsionaalseid digiteerimisotsuseid ning toetavad ettevõtet selle arenguteel. See on teadlaste, ekspertide, tippspetsialistide ja ettevõtjate kogukond, mis loob uut teadmist ja kogemust ning on valmis seda jagama ka nendega, kes AIRE-ga liitumist kaaluvad.

AIRE eestvedajaks on Tallinna Tehnikaülikool, partneriteks Tartu Ülikool, Eesti Maaülikool, teadus- ja ärilinnak Tehnopol, Tartu Teaduspark ja Innovaatiliste Masinaehituslike Tootmissüsteemide Tehnoloogiate Arenduskeskus (IMECC). Keskuse ettevalmistamist toetab ligi poole miljoni euroga Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning tegevusi viivad üheskoos ellu Eesti ülikoolid ja teaduspargid. Koostööpartneriteks on erialaliidud, klastrid, kaubanduskoda, pangad, telekomiettevõtted, robotsüsteemide arendajad, robotite maaletoojad.

Liitumiseks võta ühendust AIRE keskusega.

AIRE paneb roboti rahvahulkades sujuvalt liikuma

Valdek leidis AIRE

Digitaliseerida! Aga kuidas?

AIRE mõttekaaslaste klubid

AIRE pere

AIRE klubi #2 möödus rahastamisteemade tähe all

Kargevõitu reedese päeva pärastlõunal toimus väliüritusena AIRE klubi #2 kohtumine Teadus- ja ärilinnakus Tehnopol, mis ilmale vaatamata möödus soojalampide all, glögitassid käes, põnevaid sõnavõtte kuulates ning erinevate osapooltega tutvudes. Kahe tunni vältel võtsid sõna Sille Kraam, Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu asekantsler, Sven Illing, Tallinna Tehnikaülikooli ettevõtlusprorektor, Indrek Orav, teadus- ja ärilinnaku Tehnopol juhatuse liige, Kirke Maar AIRE projektijuht, Tallinna Tehnikaülikoolist, Andri Haran, Majandus- ja Kommunikatsiooni- ministeeriumi tööstusvaldkonna juht ja AIRE juhtkomitee liige, Kersti Kuusksalu, EAS-i innovatsiooniosakonna tööstuse digitaliseerimise projektijuht, Martin Goroško, Tehnopoli äriarendusjuht ja viimasena Siim Viilup, Starship Technologies masinaehituse ja robotite infrastruktuuri meeskonna juht. 

Tehisintellekti- ja robootikakeskus AIRE (AI & Robotics Estonia) on loodud Eesti tööstusettevõtete konkurentsivõime tõstmiseks ning toob kokku tööstusettevõtted, lahenduste pakkujad, ülikoolid ja teaduspargid, kes kõik töötavad pühendunult ühe eesmärgi nimel.

AIRE klubi on ürituste seeria, mille eesmärk on luua vaba ja vahetu keskkond robootika ja tehisintellekti valdkonna huvilistele omavaheliseks suhtlemiseks ja võrgustumiseks. Oodatud on teadus- ja arendusasutuste, tööstusettevõtete, IT- ja elektroonikaettevõtete, erialaliitude, tugiorganisatsioonide ja rahastajate esindajad.

Kuna AIRE liitub tulevikus üleeuroopalise võrgustikuga, kuhu kuulub järgmisel aastal 200+ Euroopa Liidu digitaalse innovatsiooni keskust, saab AIRE klubi olema ka füüsiliseks kohtumispaigaks, kus ei tutvustata ainult kohalikke teenuseid ja edulugusid, vaid ka teiste Euroopa keskuste tegevusi, millest võiks kasu olla Eesti tööstusettevõtetel.

Suurepärane näide heast koostööst avaliku sektori, ülikoolide ja ettevõtete vahel

Avasõnades rääkis Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu asekantsler Sille Kraam sellest, et AIRE on suurepärane näide heast koostööst erinevate osapoolte vahel. “Ma väga loodan, et AIRE-st saab tugev kompetentsi- ja arenduskeskus, mis aitab ettevõtetel järgmise sammu astuda, et oma tehnoloogilisel tasemel tõusta,” kirjeldab Sille. 

“Väga suur töö on juba ära tehtud. Mul on hea meel, et siia on täna nii palju inimesi kogunenud. Mulle tundub, et üha rohkem saadakse aru sellest, mis on andmete võimalused ja kuidas on võimalik andmeid väärindada ning seeläbi mitte ainult üldist efektiivsust tõsta, vaid ka nende pealt paremaid ja kvaliteetsemaid juhtimisotsuseid teha. Ma siiralt usun, et digitaliseerimine on eelduseks ja heaks vundamendiks ettevõtte ärimudeli kestlikumaks ülesehitamiseks.”

Indrek Orav toonitab oma sõnavõtus heameelt, millega Tehnopol projektist osa võtab: “Tehnopoli vaates oleme väga uhked, sest kogu AIRE temaatika on meile väga oluline. Meie eesmärk on toetada maailma paremaks muutvat innovatsiooni ja tehnoloogiaettevõtlust ning näeme, et läbi sellise projekti saame toetada just neid ettevõtteid, kes tahavad kasvada ja areneda. Soovin, et AIRE-l läheks hästi ja koostöö sujuks sama viledalt ka edaspidi!”

Meeskonna suurus ei määra tegude suurust

Sven Illing toob oma sõnavõtu alguses välja Tehnikaülikooli tunnuslause Mente et Manu, mis eesti keelde tõlgituna tähendab “Mõistuse ja Käega”. “Siia kõndides mõtlesin, et see sobib suurepäraselt AIRE sisuga – tehisintellekti ja robotkäega aitame ettevõtetel olla konkurentsivõimelisemad.”

AIRE esimeses klubis Tartus tõi Sven oma ettekandes ühe näitena Google’i, kus kolmeliikmelised tiimid on teinud maailmamuutvaid lahendusi. “Nüüd siin üritusel Starship’i robotit vaadates saan kinnitada, et ka see on ehe näide, kuidas siin Eestis suudame suhteliselt väikese inimeste arvuga korda saata suuri asju,” tõdeb ta ja lisab sütitavalt: “Teeme Eestis jätkuvalt ägedaid asju edasi ja hoiame meeles, et need asjad sünnivad siis, kui teame üksteist ja toetume üksteisele.”

Pikalt oodatud toetused

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tööstusvaldkonna juht Andri Haran rääkis oma ettekandes 2022. aasta esimesel kvartalis avanevatest uutest digiinvesteeringute toetusmeetmetest kogumahuga 58 miljonit eurot. Meetmete peamine eesmärk on toetada ettevõtete automatiseerimist ja digitaalsete lahenduste kasutuselevõttu. 

“Tööstuse tagasiside on olnud see, et palju on nii-öelda pehmeid meetmeid, aga konkreetset võimalust raha taotleda, mille abiga oma investeeringud ellu viia – vähemalt sellises mahus, pole tööstusel pikka aega olnud ja selle kallal me töötamegi.”

Peamiseks toetuse sihtrühmaks on töötleva tööstuse ettevõtted, mäetööstus ja logistika, millele perioodi 2022-2025 vältel võimaldatakse toetust taotleda kuni 300 000 eurot projekti kohta. Toetatavate tegevustena märkis Andri veel ära neli punkti:

  • Automatiseerimiseks vajaliku immateriaalse ja materiaalse põhivara, digitaalsete tehnoloogiate, robotite ostmine, arendamine ja juurutamine taotleja tarneahelas (k.a. litsentside arendamine ja rakendamine ning patentide kulud);
  • Tehnoloogiate, robotite arendamiseks ja juurutamiseks ning automatiseerimiseks vajaliku koolituse korraldamine oma töötajatele;
  • Digitaalsete tehnoloogiate, robotite ostmiseks, arendamiseks ja juurutamiseks ning automatiseerimiseks vajalik nõustamisteenus;
  • Tehnoloogiate, robotite arendamisega ja juurutamisega ning automatiseerimisega seotud töötaja(te) ja võlaõiguslepingu alusel töötava(te) isiku(te) tasustamine. 

EAS-i innovatsiooniosakonna tööstuse digitaliseerimise projektijuht Kersti Kuusksalu jagas infot ka muude võimalike toetuste kohta. “ Kuna igal ettevõttel on oma väärtused ja eripärad – on ka nende vajadused erinevad,” kirjeldas ta. EAS pakub ettevõtja individuaalsetest vajadustest lähtuvaid lahendusi ja toetusi. 

Lisaks rahalisele toetusele on hiljuti lisandunud EAS-i teenustesse ka Digitaliseerimise meistriklass. See teenus kätkeb endas juhendamist koos nõu ja infoga, kuidas digitaliseerimist läbi viia. Kolme kuu vältel saab ettevõte personaalset juhendamist, mille käigus toimuvad ka koolitused. Veebruari alguses alustab uus grupp ning kandideerida saab jaanuari alguseni.

Samuti on EAS-il toimumas ka Tööstushäkk, mis tähendab kahe ja poole päeva pikkust häkatoni vormis üritust, kus ettevõtjad saavad ise oma rätseplahendusi luua. Sellele häkile registreerimine on praegu avatud ja häkaton ise toimub märtsis.

Oodata on tehisintellektipõhiseid projekte toetavat programmi

Martin Goroško, Tehnopoli äriarendusjuht, tutvustas MKM-i ja AIRE-ga koostöös plaanitavat raamprogrammi. Veel väljakuulutamata programmi eesmärk on startida tehisintellektipõhiste projektide ülesehitamisega, kus ühelt poolt tuvastatakse väljakutsed, mis on andmete- ja tööstuspõhised ning teiselt poolt viiakse osapooled kokku lahenduste pakkujatega, millega toetatakse ka pilootprojektide elluviimist ja tööstusesse rakendamist.

Vahepealse pausi jooksul said klubilised järjekordsel snäkiringil käia ja glögitassid täita, et seejärel rahulikult tutvust sobitada. Küll aga polnud aega, et kõiki jutte ära rääkida, sest enne õhtu lõppu tuli veel üks esineja, kelleks oli Siim Viilup Starship Technologies’ist. 

Starship’i masinaehituse ja robotite infrastruktuuri meeskonna juht Siim Viilup lõpetas oma ettekandega AIRE klubi #2 ürituse. Ettekandes tutvustas Siim Starship’i tekkelugu, suuremaid ja väiksemaid väljakutseid kuni praeguse hetkeni jõudmisel ning ühtlasi muud põnevat, mis sinna vahepeale jäi.

Ettekande järel avanenud küsimuste voor näis kohati lõppematu – muuhulgas said vastuse nii küsimus “Milline nägi robot alguses välja”, “Kas võib juhtuda, et robotil ei ole levi? Mis siis saab?” kui ka “Kas lumehangest väljaaitamise eest tänas mind robot või oli see keegi päris inimene?” Olgu teadmiseks, et see oli keegi päris inimene.

Tutvu ürituse ettekannetega SIIN

Tehisintellekti- ja robootikakeskus AIRE (AI & Robotics Estonia) on loodud Eesti tööstusettevõtete konkurentsivõime tõstmiseks ning toob kokku tööstusettevõtted, lahenduste pakkujad, ülikoolid ja teaduspargid, kes kõik töötavad pühendunult ühe eesmärgi nimel.

Esimene AIRE klubi tõi kokku tööstusettevõtted ja tugiteenuste pakkujad

Novembri alguses toimus esimene AIRE klubi, mille eesmärk on kokku tuua AIRE kliendid –  tööstusettevõtted ja tugiteenuste pakkujad: teadlased, insenerid, eksperdid, IT arendajad, robotite maaletoojad, pangad, telekommunikatsioonifirmad ning rahastajad nii avalikust kui erasektorist. Igakuise AIRE klubi mõte on toetada koostööd vabas formaadis läbi arutelu ja dialoogi ning jõuda koos tehisintellekti- ja robootikaprojektide elluviimiseni. Ajal, mil ettevõtjad on suure osa oma suhtlusest kolinud digikanalitesse, on seda suurem tegelik vajadus silmast silma suhtluse järele. Seda tõestas ka tööstusettevõtjate aktiivne osavõtt esimesest üritusest Tartu Ülikoolis. 

Tehisintellekti- ja robootikakeskus AIRE on TalTech juhtimisel Eesti kandidaat, et liituda tulevikus üleeuroopalise võrgustikuga, kuhu kuulub järgmisel aastal 200+ Euroopa Liidu digitaalse innovatsiooni keskust. Seega saab AIRE klubi olema ka füüsiliseks kohtumispaigaks, kus tutvustatakse lisaks kohalikele teenustele ja edulugudele ka teiste Euroopa keskuste tegevusi, millest võiks Eesti tööstusettevõtetele kasu olla. Samuti saame ühiseid edulugusid Eestist Euroopasse viia. 

TalTechi prorektor Sven Illing viitas oma kõnes, et ka Silicon Valley näitel sünnivad edulood just tänu kontaktidele, vestlustele ja võrgustikule. AIRE üks oluline ambitsioon on aidata tööstusettevõtteid ja nende toetajaid (ülikoolid, IT-firmad jt) õigete uste avamiseni täiendavate rahastamisallikate leidmisel, kuna raha taha head ideed tegelikult ei jää, aga alati ei ole lihtne osapooli kokku viia.

Esimesel kohtumisel tutvustasid Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi tudengid roboteid, mis hakkavad tulevikus teenindama nii ravi- kui meelelahutusasutuste külalisi. Juba järgmisel üritusel kohtutakse ettevõttega, mis on samuti robootika abil muutnud meie tarbimisharjumusi. “Ägedate ettevõtmiste eelduseks on koostöö ning koostööks on vaja osapooled omavahel tuttavaks teha” võttis AIRE klubi eesmärgi kokku tehisintellekti- ja robootikakeskuse juht Kirke Maar. Järgmine kohtumine juba 10. detsembril Tallinnas. Lisainfo juba peagi! 

Eesti tööstusettevõtted saavad välisturgudel konkurentsivõime suurendamiseks lisatuge AIRE-st

Tehisintellekti- ja robootikakeskus AIRE (AI & Robotics Estonia) pakub tööstusettevõtetele koolitusi, nõustamist ja uudseid digitaliseerimise rätseplahendusi, mida eraturult valmislahendusena ei leia. Keskuse eesmärgiks on tõsta Eesti tööstusettevõtete konkurentsivõimet välisturgudel.  

AIRE eestvedajaks on Tallinna Tehnikaülikool, partneriteks Tartu Ülikool, Eesti Maaülikool, teadus- ja ärilinnak Tehnopol, Tartu Teaduspark ja Innovaatiliste Masinaehituslike Tootmissüsteemide Tehnoloogiate Arenduskeskus (IMECC). Keskuse ettevalmistamist toetab ligi poole miljoni euroga Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ning tegevusi viivad ühendjõududega ellu Eesti ülikoolid ja teaduspargid. Koostööpartneriteks on erialaliidud, klastrid, kaubanduskoda, pangad, telekomiettevõtted, robotsüsteemide arendajad, robotite maaletoojad jt. 

Oluline eesmärk on aidata ettevõtetel leida tehisintellekti ja robootika arendusprojektide elluviimiseks lisarahastust (struktuuritoetustest, taastefondist, Horisont programmist, DEP ehk Digital Europe programmist ja mujalt).

Tehisintellekti- ja robootikakeskus AIRE juhi Kirke Maari sõnul on kandvaks ideeks tuua ülikoolid tööstusettevõtetele lähemale, mis omakorda tõstab õppe- ja teadustöö rakenduslikkust ning viib selle vastavusse tööandjate vajadustega. „Pikemas vaates aitab AIRE leevendada ka ettevõtete muret tööjõu osas, näiteks kust leida juurde tootmisjuhte, insenere, IT spetsialiste, kvaliteedijuhte. Proovime hetkel astuda väikseid samme, tuues AIRE koolituste, nõustamise ja demoprojektide kaudu selgeid näiteid, kuidas tööstusettevõtted saavad andmeid koguda, korrastada ja seeläbi tulevikus neid ettevõtte juhtimiseks rohkem kasutada ja seeläbi tootmist optimeerida, kvaliteeti kontrollida, energia ressursse optimaalsemalt kasutada, liinide seisakuid vähendada jne. Ootame väga ka tööstusettevõtete endi ideid ning ettepanekuid koostööks ja plaanime selleks väikeprojektide ideevooru 2022. aasta alguses,” ütles Maar.

„Üheks AIRE esmaseks prioriteediks on ülikooli seisukohast võrgustik ja kaardistus, mis andmed on täpselt ettevõtetes olemas või mida on võimalik tulevikus mõõta. Siis saab küsida, millised probleemid on nende andmete analüüsis ning võimalused tehisintellekti rakendamiseks ettevõtetele arengueelise loomisel,“ ütles Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi juhataja professor Jaak Vilo. Tema sõnul saab üheskoos välja mõelda, millised on võimalikud standardlahendused ja nende pakkujad, kuid välja sõeluda ka probleemid, kus on hädavajalik kaasata ülikooli rakendusteadlasi ning isegi alustada pikemaid fundamentaaluuringuid. „Ilma avatud dialoogita oleks raske teada, mida üks ootab ja teine oskab, või kus on kitsaskohad, miks veel ei kasutata valmislahendusi,“ rõhutas Vilo.

Tehisintellekti ja robootikakeskus AIRE saab 2022. aastast olema Eesti lüli Euroopa digitaalsete innovatsioonikeskuste võrgustikus (European Digital Innovation Hubs ehk EDIH). Sealt tuuakse Eestisse ka teiste Euroopa tippkeskuste teadmisi, kogemusi ja kontakte. 

Koolitused tööstusettevõtetele algavad 26. oktoobril, mil toimub robootikakoolitus Eesti tööstuse ja teaduse tippude eestvedamisel. Koolituse viib läbi TalTechi professor ja Innovaatiliste Masinaehituslike Tootmissüsteemide Tehnoloogiate Arenduskeskus (IMECC) asutaja Jüri Riives, kelle sõnul annab koolitus teadmisi robotiseerimise otstarbekusest, selgeid näpunäiteid tööstus- ja koostöörobotite valikul, juhiseid robotiseeritud töökoha kavandamisel ning aitab hinnata robotiseerimise riske (vt täpsemalt https://aire-edih.eu/yritus/?27983). Koolitusele saab registreerida kuni 22. oktoobrini. 

Novembrist alustavad tegevust ka kogukonda lõimivad AIRE klubid, kus saab laiemalt vahetada infot robootika ja tehisintellekti valdkonna arendusvõimaluste, parimate praktikate, toetuste ja tööstuse digitaliseerimise teemadel. Esimesed klubiõhtud toimuvad 3. novembril Tartus ja 10. detsembril Tallinnas (vaata täpsemalt aire-edih.eu). Kodulehelt saab ülevaate ka AIRE demoprojektidest ja 2022. aasta plaanidest.

AIRE alustamise uudise on avaldanud ka: Tööstusuudised.ee; Geenius.ee; Postimees.