Eesti sai tööstusettevõtete digihüppe toetamiseks 6 miljonit eurot

Tehisintellekti- ja robootikakeskus AIRE aitab tööstustel tehisintellekti ja robootikalahenduste abil tippu liikuda.

Kõiki loodavaid lahendusi on võimalik teistel Eesti ettevõtetel tasuta kasutusse võtta ja juurutada.

Tehisintellekti- ja robootikakeskuse AIRE kolmeaastane projekt, mis aitab Eesti ettevõtetel tõusta uuele digitasemele, sai juuni algul Euroopa Komisjoni heakskiidu. See tähendab kolmeks aastaks 6 miljoni eurost rahasüsti, millest pool tuleb Euroopast ja pool Eestist.

Eesmärk on selle raha eest kolme aasta jooksul luua tippteadlaste abiga 54 tehisintellekti ja robootika demoprojekti ja Eesti ettevõtete digitase tõuseb 25 protsenti. Kui need eesmärgid täidetakse, jätkub rahastus veel neli aastat ning sel juhul ulatub toetussumma 14 miljonini. See on lühike samm Euroopa vaates, kuid pikk Eesti teaduse ja tööstuse arengu seisukohast.

Alates 2021. aasta oktoobrist teenuseid piloteeriv AIRE keskus on toetanud juba 75 Eesti tööstusettevõtete digitaliseerimist ja konkurentsivõime tõusu. Keskus on nõustanud, koolitanud ning viinud kokku ettevõtte vajadused ja Eesti teadlaste pakutud kõrgtehnoloogilised lahendused. Iga väike või keskmine ettevõte, kes vajab arenguhüpet või otsib robootika või tehisintellekti lahendusi, on AIRE-sse oodatud.

Mõju, mida peagi tunneb kogu Eesti?  

Tallinna Tehnikaülikooli rektor Tiit Land tunnistab, et kui kuue miljoni euro suuruse rahasüsti mõju tunnevad kõige kiiremini projekti osapooled, teadlased ja Eesti ettevõtted, siis mõne aasta pärast saab sellest osa juba kogu Eesti ühiskond ja inimesed.

„Julgen arvata, et selle mõju Eesti majandusele on pikemas perspektiivis väga suur. Oodata on paljude Eesti tööstusettevõtete kvaliteedihüpet, milleni jõutakse koostöös Eesti tippteadlastega. Kõrgtehnoloogia ja tehisintellekt jõuavad tänu sellele ka ettevõtetesse, kus seni on suuri muutusi edasi lükatud või on püütud tootlikkust tõsta muul viisil. Ettevõtted, kes on AIRE toel oma tegevust ümber kujundanud, on kogenud lühikese ajaga positiivseid muutusi. Kasvanud on käive ja tulud, aga muutused on mõjutanud teisigi näitajaid ja väärtusi, sh suhtumist töösse ja töötegijasse. Kokkuvõttes muutub Eesti rikkamaks ja hoolivamaks, keskkond puhtamaks,“ tõdeb Land.

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Suti sõnul aitavad tehisintellekti ning robootikalahendused kaasa ettevõtete lisandväärtuse kasvule. “Innovatsioon aitab teha tööd targemini, ressursisäästlikumalt ja suurema efektiivsusega. Uudsed lahendused on täna ja tulevikus Eesti tööstuse vedur, mis aitab tõsta toodete kvaliteeti ning paigutab kohalikud ettevõtted nähtavalt maailmakaardile. Järjepidevus innovatsioonis on võti, millega pindalalt ja rahvaarvult väikesest Eestist kerkivad esile globaalsed ärid, mis tegutsevad edukalt rahvusvahelistel turgudel. Digitaliseerimine aitab tõsta Eesti tööstusettevõtete konkurentsivõimet ja täiendav rahastus toetab uudsete lahenduse jõudmist rohkemate Eesti firmadeni, kes vajavad uuele tasemele jõudmiseks digitaalset arenguhüpet,” ütleb Sutt.

Tartu Ülikooli teadusprorektor ning ettevõtlussuhete juht Kristjan Vassil rõõmustab, et AIRE lubab ülikoolidel ning erasektoril üksteisele läheneda viisil, mis on mõlemale kasulik.

„AIRE keskuse pakutavad tehisintellekti ning robootika alased lahendused ja konsultatsioonid on ettevõtete jaoks kindlasti väärt viis efektiivsuse tõstmiseks ning konkurentsivõime säilitamiseks. Uudsed kõrgtehnoloogilised lahedused ei jää seega vaid teoreetiliseks, vaid leiavad praktilist lahendust Eesti majanduses nii kohalikus kui rahvusvahelises mastaabis. Saadud lisarahastus lubab AIRE-l välja kujuneda tööstusettevõtete jaoks veelgi enam hinnas olevaks teadmuskeskuseks,“ väidab Vassil.

Huvitatud ettevõtjaid oodatust rohkem

AIRE keskuse juhi Kirke Maari sõnul on esimene hooaeg läbi saanud, jätkame oma tegevust ning aitame igale tuge otsivale ettevõttele leida just selle rätsepalahenduse, mida ta vajab, kaasates selleks parimad Eesti tippteadlased ja teadussaavutused. „Suurim töö ongi viia kokku teadlase pakkumine ja ettevõtte vajadus,“ märgib Maar.

Ta lisab, et keskusel ei olegi väikseid ja keskmisi tööstusettevõtteid (AIRE missiooni peamisi sihtmärke) tulnud väga otsida või veenda, vaid ettevõtted seisavad järjekorras, et oma tegevusele kõige sobivam kõrgtehnoloogiline lahendus leida. Täna on arenduses seitse demoprojekti, mille hulgas on tark laohaldussüsteem, haigla mobiilne robot või tehisintellektil põhinev energiatarbimise diagnostikasüsteem. Kirke Maar rõhutab, et kõiki loodavaid lahendusi on võimalik hiljem  teistel Eesti ettevõtetel tasuta kasutusse võtta ja juurutada.

Taustainfo

European Digital Innovation Hub’i ehk EDIH keskuse loomise konkursi eelvooru alusel oli Eesti kandidaat EDIH lõppvooru 2022. aastal. AIRE keskuse (AI & Robotics Estonia) 7-aastase projekti alguseks on planeeritud 1.07.2022, eelarve suurus kolmeks aastaks ehk 36 kuuks on 6 miljonit eurot. Positiivsest rahastusotsusest teatas Euroopa Komisjon 1. juunil 2022. aastal.

Keskusel on kuus osapoolt – riigi esindaja ja kaasrahastaja majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, juhtpartner Tallinna Tehnikaülikool ning Tartu Ülikool, Eesti Maaülikool, teadus- ja ärilinnak Tehnopol, Tartu Teaduspark ja kompetentsikeskus IMECC.

AIRE on loodud Eesti tööstusettevõtete konkurentsivõime tõstmiseks. Siit leiab nii inspiratsiooni kui praktilisi ülikoolides sündinud teadmisi, kuidas testida ja rakendada tehisintellekti ning robootika lahendusi oma ettevõttes.

Tehisintellekt muudab tootmise ohutumaks ning odavamaks

Tehnikaülikooli energeetika- ja IT-teadlased ning metallitööstuse insenerid osaühingust Pentamet on pannud tehisintellekti otsima rikkeid, et vähendada tootmiskulusid.

Teadlased ning spetsialistid on töötamas selle nimel, et tuvastada seadmete töös anomaaliaid, et ennetada rikkeid. Seda saab teha, hinnates tehisintellekti abil muutusi seadmete temperatuuris, vibratsioonis, energiatarbimises või rõhus. Näiteks mootorite suurem vibratsioon või elektritarbimise kasv võib viidata mehaaniliste sõlmede kulumisele ja peatsele rikkele.

Energeetikateadlane Argo Rosin selgitab: „Lihtsustatult otsib tehisintellekt antud projektis mehaaniliste kompensaatorite ehk lõõtsjate torude temperatuuri ja vibratsiooni mustrites muutusi. Muutused mustrites viitavad sageli riket soodustavate olukordade ilmnemisele või algavale rikkele. Näiteks elektrijaamades tuha kuhjumine ja kivistumine sellistesse torudesse kiirendab nende vananemist, mõranemist ja rikete tekkimist.“

OÜ Pentameti esindaja Marko Lillemetsa sõnul võib ühe seadme rike sõltuvalt tööstusest panna seisma kogu tehase ja kaasa tuua miljonitesse ulatuvad kahjud. Klassikaline meetodid selliste olukordade vältimiseks on seadmete ennetav väljavahetamine. Ennetamise puhul tekkib alati küsimus, milleks vahetada keskikka jõudnud seadet, millel on kolmandik elu alles ees. Eraldi vajab rõhutamist see, et lahendus aitab saada ka palju täpsemat infot ja teadmisi olemasolevate seadmete töökindluse kohta.

Koostöös loodav lahendus aitab prognoosida seadmete eluiga ning seeläbi vähendada kulusid tootmises ning vigu kvaliteedis. See omakorda aga aitab täita lepinguid õigeks ajaks, mis mõjutab otseselt ettevõtte kasumlikkust ning usaldusväärsust.

Lisaks otsesele majanduslikule kasule on teadlaste ja spetsialistide töö aktuaalne ka rohepöörde vaates – nii saab hoolduskulusid vähemalt 20% kokku hoida, mis mõjutab otseselt toote omahinda, sh vähendab energiatarbimist. Koostööprojekti lõplikud tulemused selguvad juuni lõpus.

TalTechi ja Pentameti koostöö sai võimalikuks tehisintellekti- ja robootikakeskuse AIRE kaasabil. AIRE eesmärk on aidata ettevõtetel suurendada konkurentsivõimet nii Eestis kui ka välisturgudel. Keskus seob kokku teadlased ja eksperdid Eesti ülikoolidest, riigiasutustest ja teadusparkidest.

Inseneride ja arstide loodud nutikas korsett tõhustab vildakselgsuse ravi

Tehnikaülikooli mehhaanika- ja elektroonikainseneride ning Ida-Tallinna Keskhaigla arstide koostöös on loodud nutikas korsett, et muuta vildakselguse ehk skolioosihaigete ravi mugavamaks ja tõhusamaks.

Ravikorsette kasutatakse sageli just noortel lülisamba kõveruste korrigeerimiseks.

Nüüd on insenerid, teadlased ja arstid tehisintellekti- ja robootikakeskuse AIRE abil loonud uudse nutika skolioosikorseti, mis on varustatud tundlike anduritega, et mõõta kandmise aega ja tõhusust, hingamismustrit ning raviharjutuste efektiivsust.

Sensoritega korsett annab infot kandja tervise kohta otsekohe ja pidevalt. Tavaravis kontrollitakse efektiivsust röntgeni abil tavaliselt 2 korda aastas.

Ida-Tallinna Keskhaigla lülisambakirurgia arst dr Ragne Riimu sõnul innustab kiire tagasiside ka noori patsiente: “Laste ravis on oluline tagasiside – kinnitus, et patsiendid on olnud tublid ja kannavad korsetti õigesti. Ning kui midagi on valesti, saavad arstid kiiresti teha ravis muudatusi.“

Professor Tauno Otto tehnikaülikooli mehaanika ja tööstustehnika instituudist lisas: „Korsetilt saadud andmete põhja loodud digitaalne kaksik võimaldab lisaks andmete analüüsile rakendada efektiivselt ka tehisintellekti. Nii saab ühelt poolt nutikaid meditsiiniabivahendeid kasutada üha rohkem e-tervise süsteemi arendamiseks. Teisalt aga võimaldab see arendada ka nende tootmist – patsiendi digitaalse kaksiku põhjal saab näiteks 3D-printida uue personaalse ravikorseti, arvestades varasemat raviefekti, et vastavalt kas korrigeerivaid jõudusid suurendada või vähendada.“

Korseti digitaalse kaksiku abil saab lapsevanem, raviarst või füsioterapeut oma mobiiltelefonist ülevaate korseti kasutusest. Tehisintellekti abil saavad spetsialistid teha ka soovitusi korseti kandmise, raviharjutuste tegemise kohta, või tellida uus korsett, kui nooruk on kasvanud.

Projektis osalesid ka teadlased Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudist prof Alvo Aabloo juhtimisel ning professor Marten Madissoo Eesti Maaülikooli kompuutertomograafia laborist.

Nutika skolioosikorseti projekti eesmärk on välja töötada turvaline inimesekeskne tervisetehnoloogial põhinev platvorm, millega ühendada tulevikus nii erinevaid ortopeedilisi kui tööohutuse abivahendeid. Näiteks on võimalik arendada juurde võimekus tehisintellekti abil ennetada traumade tekkimist töökohtadel, mis oluline just inimestega vahetult kokkupuutuvate koostöörobotite laia leviku tõttu.

Nutikas skolioosikorsett on üks tehisintellekti- ja robootikakeskuse AIRE projektidest.

AIRE eesmärk on aidata ettevõtetel suurendada konkurentsivõimet nii Eestis kui ka välisturgudel. Keskus seob kokku teadlased ja eksperdid Eesti ülikoolidest, riigiasutustest ja teadusparkidest.

Ettevõtte kasvatamisel pannakse proovile nii õppimisvõime kui ka kohanemisoskus

Bercman Technologies AS-i tegevjuht Mart Suurkask jagab kapitali kaasamise kogemusi 25. mail Industry 5.0 konverentsi raames toimuval AIRE klubis kell 16.15. Lisaks sellele saavad ettevõtted erakapitali kaasamise ja finantseerimise nõustamiseks pöörduda tehisintellekti- ja robootikakeskusse AIRE. Foto: TalTech

Esmakordselt ilmunud 23.05.2022 veebilehel toostusest.ee.

Tehisintellekti- ja robootikakeskus AIRE on loodud, et abistada Eesti tööstusettevõtteid teel innovaatilise tootearenduseni.

Mida teha siis, kui ettevõte on kasvufaasis ning üheks finantseerimise võimaluseks on erakapitali kaasamine?

Siin on mitmeid aspekte ja võimalikke karisid, märgib targa linna lahendusi loov AS-i Bercman Technologies tegevjuht Mart Suurkask ning jagab sel teemal oma kogemusi. Ta märgib, et ettevõtte kasvatamisel läbib ettevõtja väga kiirelt erinevaid arenguetappe, kus õppimisvõime ja kohanemisoskus pannakse paratamatult proovile.

„Ütlemine, „mida rohkem ma teada saan, seda vähem ma tunnen, et tean”, kehtib ka ettevõtjana kasvamisel,“ on Suurkask veendunud.

Kui ettevõttel on vajadus kaasata erakapitali kasvamiseks, kuidas leida ettevõtte jaoks n-ö õige erakapital?  

Eks iga algus on alati raske ja võimalusel tuleks proovida algusfaasis enda või lähikonna kaudu vähemalt ärimudel valideerida või prototüüp rahastada. Sealt edasi on sõltuvalt tegevusalast mõistlik teostada ingelinvestorite pre-seed investeerimisring ja seda peaasjalikult selle jaoks, et ettevõtet järgnevateks rahakaasamisteks ette valmistada.

Raha investeeritakse ettevõttesse alati tingimustega ning selleks, et varajased asutajad ja omanikud saaksid ka tulevikus motiveerituna tegutseda, on vaja vähemalt baasteadmisi rahakaasamise ohtudest ja võimalustest. Eestis on alustajatele heaks kasvulavaks mitmed kiirendid, mis aitavad nii koolituste kui ka täiendavate investeeringutega.

Rusikareegel võiks olla, et niikaua kui võimalik proovida ise hakkama saada ning kui on kindel, et tingimustega kellegi teise raha vastu võtmine on aktsepteeritav, liikuda edasi ingelinvestorite, fondide ja ühisrahastusplatvormide juurde.

Alustavatele aktsiaseltsidele võib erakapitali kaasamiseks sobida Nasdaqi poolt opereeritav ning just väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele loodud kasvuturg First North, kus reeglistik on pisut leebem kui põhiturul.

Millised on teie jaoks olnud olulised põhimõtted erakapitali kaasates?

Minu jaoks on alati oluline olnud, et kapitali kaasamisel mõistaks ettevõttesse investeerija selgelt, mida ettevõte saavutada soovib ning ka seda, et see teekond eesmärkideni jõudmisel ei pruugi olla lihtne.

Kõige olulisem on, et investor mõistaks, et panustamine ettevõtte arengusse on kindlasti seda teekonda väärt nii finantsiliselt kui sotsiaalmajanduslikult.

Kui erakapital on kaasatud ja ettevõte kasvab, millega tuleb siis arvestada?

Kui raha on kaasatud ja ettevõte liigub kasvu suunas, siis on esmane kapitali kaasamine oma algusfaasis seatud eesmärgi täitnud, mis võiks ju anda põhjust rahuloluks.

Teisalt on kasvava, uues olukorras oleva ettevõtja väljakutsed muutunud ja seotud inimeste, protsesside ja finantside juhtimisega. Et mitte hätta jääda, tuleb leida enda ümber meeskond, kes äri kasvades saaks nõu ja jõuga toeks olla.

Kommentaar: Tehnopol ja AIRE annavad ettevõtetele finantseerimiseks nõu

Sven Illing, TalTechi ettevõtlusprorektor ja Tehnopoli nõukogu esimees

Tööstusettevõtte digitaliseerimiseks vajaliku finantseeringu saab katta omakapitali, pangalaenu, avaliku sektori toetusskeemi või erakapitali investeeringute toel. Võimalusi tundub olevat palju ja loodetavasti igaüks nende hulgast ka midagi leiab.

Erakapitali toel kasvamine sobib ennekõike sellistele ettevõtetele, kellel on juba olemas oma toode või vähemalt ambitsioon selle arendamiseks. EDIH AIRE raames pakub Tehnopol firmadele praktilist ja turupõhist nõustamisteenust, kuidas ettevõttesse täiendavat kapitali tuua ja oma tegevust seeläbi laiendada. Tehnopol ja kaasatud eksperdid annavad tööstusettevõtetele nõu, kuidas täiendada oma ärimudelit, arendada toodet või teenust, hindame ja loome vastavalt vajadusele otsekontaktid erakapitali pakkujatega nii Eestis kui välismaal.

Nõustame, kuidas maandada erakapitali kaasamisega seonduvaid riske ning toetame kapitali kaasamise protsessi õigus- ja finantsvaldkonna professionaalide abiga. Ettevõtted saavad ennast nõustamisele registreerida AIRE veebileheküljel.

Kõikide ettevõtetega teeme esmakohtumise olukorra kaardistamiseks ning erakapitali kaasamise eelduste ja võimaluste tuvastamiseks. Sellest tulenevalt jagame infot järgmiste praktiliste sammude kohta, kuidas erakapitali kaasamisega edasi liikuda.

Tehisintellekti- ja robootikakeskus AIRE:

  • Tehisintellekti- ja robootikakeskus AIRE on pühendunud Eesti tööstusettevõtete konkurentsivõime tõstmisele, toetades neid tehisintellekti ja robootika kasutuselevõtul.
  • AIRE toetab tööstusinnovatsiooni loomist, tuues kokku ülikoolide teadmised ja ettevõtete vajadused.
  • Koos ülikoolide ja teadusasutustega ühendatakse teadmised IT, inseneeria, robootika ja elektroonika vallast, et tekiks ettevõtetele digitaliseerimise ja automatiseerimise arendamise platvorm.
  • Pakutakse ettevõtetele võimalust kasutada teadus- ja arendustöö laboreid ning tuge suurandmete haldamisel.
  • Eesmärk on tuua ülikoolid tööstusele lähemale läbi ettevõtete jaoks uudsete erilahenduste, mida eraturult ei leia – olgu selleks uue tehnoloogia või tarkvara testimine, andmeanalüüsimeetodid, pilvelahendused, ennetav hooldus või digitaalsete kaksikute arendus.

Ettevõtte kasvatamisel pannakse proovile nii õppimisvõime kui ka kohanemisoskus

AIRE kuuendas klubis keskenduti erakapitali kaasamisele 

AIRE #6 klubiüritus Mektorys Industy 5.0 konverentsil / Fotograaf: Johanna Jõhvikas

25. mail toimus Industry 5.0 konverentsi raames eraldi tehisintellekti- ja robootikakeskuse AIRE poolt korraldatav klubi, kus avati erakapitali kaasamisega seotud väljakutseid.   

Tallinna Tehnikaülikooli ettevõtlusprorektor Sven Illing kutsus ettevõtteid üles koostööle tehisintellekti ja robootika keskusega AIRE. Oma kogemusi erainvestori kaasamisest jagasid Siim Nellis Huum OÜ-st ja Mart Suurkask Bercman Technologies OÜ-st. Lisaks tutvustas Jaanus Vahesalu Tallinna Ettevõtluskeskusest nende võimalusi ettevõtete arendamiseks. Annely Tank Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist rääkis ettevõtjatele suunatud digiinvesteeringute meetmest.  

Kui on levinud arusaam, et tööstusettevõtete toetusvõimalused peituvad pangalaenud, omafinantseeringus või riiklikes toetusmeetmetes, siis ettevõtete jaoks on tegelikult võimalus ka erakapitali kaasata.

Ka saab pakkuda AIRE finantseerimise nõustamise teenust, mille eesmärk on aidata orienteeruda erinevates toetusmeetmetes ja ettevõtteid toetada nö suure pildi nägemisega.

Peale väikest suvepuhkust on AIRE klubid tagasi, kiiremate koostööpunktide äratundmise osas olete väga teretulnud AIRE inimestega otse ühendust võtma!  

Ootame teid nõustamisele, et kaasata oma ettevõtte arendusse erakapitali ja/või EL ja riigi toetusi:

AIRE kuuendas klubis keskenduti erakapitali kaasamisele 

AIRE #5 klubiüritusel koguneti Yanu robotbaari ümber

13. aprillil toimus AIRE #5 klubiüritus ja seekord saadi kokku Tartu äärelinnas Yanu OÜ tööstushoones, kus moodsa robotbaari ümber said tööstusettevõtete esindajad teada erinevatest võimalustest rahastuse leidmiseks ning tehisintellekti- ja robootikalahenduste rakendamiseks.

AIRE klubi algas sisuka paneelvestlusega teemal „Tehisintellekt tööstuses“, mida juhtis Lauri Antalainen ettevõttest DigiWise. Ürituse teises pooles tutvustas Kirke Maar AIRE uut finantseerimisnõustamise teenust. Kersti Kuusksalu rääkis ettevõtete digitaliseerimise teekonnast ning Katrin Kask kirjeldas Tartu ettevõtjatele suunatud digitaliseerimistoetust.

Paneelvestluses jagati omavahel parimaid praktikaid ja võimalusi, kuidas teha koostööd ülikoolidega. Alan Adojaan Yanu OÜ-st jagas oma mõtteid robotbaari arendamisest ning kirjeldas, kuidas ärivajadus sillutas tee Tartu Ülikooli teadlaste juurde, kellega koos asuti probleemi terviklikult lahendama. Nüüd on plaanis muuta robotkäe liikumist sujuvamaks ja inimesele sarnasemaks. Alan mainis, et Euroopa Liidus tohib nüüd tehisintellekti kasutada ka radioloogias. „Järelikult on usaldus selle tehnoloogia vastu olemas,“ tõdes ta.

Leanest OÜ esindaja Marko Saviauk, kes on ellu viinud enam kui 20 tehisintellekti projekti, tõi vestluses esile, et on hea, kui tehisintellekt suudab puitdetaili kvaliteeti kontrollida vähemalt sama hästi kui inimene. Sellega hoitakse väga palju inimeste aega kokku. „Tehisintellekti kasutamine on lihtne. Kõige keerulisem ja ajamahukam on tehisintellekti treenimine,“ kirjeldas Marko üht suurimat probleemide komplekti tehisintellekti arendamisel.

Oskar Kilk ettevõttest TORM Metall OÜ selgitas, et piir roboti ja automaatika vahel on hajus. Tootmisliini puhul ei näe me enamasti robotkätt, kuid ometi on tegu robotiga. „Miks me automatiseerime? Ikka selleks, et teha väiksemate ressurssidega rohkem. See tasub ennast ära,“ selgitas Oskar ning lisas, et tootmise puhul on väga oluline defineerida, mida tähendab ettevõtte jaoks hea tulemus. „Seda meile tehisintellekt ette ei ütle,“ nentis ta.

Tartu Ülikooli esindaja Karl Kruusamäe tõdes, et tööstuse automatiseerimisest rääkides on esmalt väga oluline see, kuidas sõnastada küsimus, millele asutakse vastust otsima. Alati ei olegi probleemi lahenduseks ilmtingimata just robot või tehisintellekt, kuid tööstusettevõtte puhul sisaldab lahendus enamasti mõnda tehnoloogilist komponenti. Karli sõnul on andmete kogumine tehisintellekti arendamise juures üks kriitilise tähtsusega etapp.

Suupistete ja kerge grilli kõrvale jätkus juttu kauemakski ning taustaks kõlises jää Yanu robotbaari klaasides. Kokku osales sel korral AIRE klubiüritusel enam kui 49 inimest.

Vaata paneelvestlust.

AIRE eestvedajaks on Tallinna Tehnikaülikool, partneriteks Tartu Ülikool, Eesti Maaülikool, teadus- ja ärilinnak Tehnopol, Tartu Teaduspark ja Innovaatiliste Masinaehituslike Tootmissüsteemide Tehnoloogiate Arenduskeskus (IMECC). Keskuse ettevalmistamist toetab ligi poole miljoni euroga Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning tegevusi viivad üheskoos ellu Eesti ülikoolid ja teaduspargid. Koostööpartneriteks on erialaliidud, klastrid, kaubanduskoda, pangad, telekomiettevõtted, robotsüsteemide arendajad, robotite maaletoojad. 

AIRE #5 klubiüritusel koguneti Yanu robotbaari ümber

Tarmeko Spooni tootmisjuht Jaan Kraav: „Investeering tehisintellekti oli õige otsus!“

„Võrreldes inimese tööga tagab tehisintellekt (AI) ühtlasema kvaliteedi. Robotid on head just töölõikudes, kus tegemist on rutiinse tööga,“ selgitab ASi Tarmeko Spoon tootmisjuht Jaan Kraav. AI positiivset mõju võib näha nii silmaga kui ka arvudes. 

Kuigi Tarmeko Spoon otsis juba mõnda aega võimalust tootmise efektiivsuse tõstmiseks ning mõningate „pudelikaelade“ kaotamiseks, tõi otsus osaleda Tehnopoli korraldatud AI arendusmaratonil neile veebruaris võiduka rahasüsti ja investeeringu, mis muutis ettevõtte elu.

Enam kui kahekümnest kandideerijast valis žürii välja algul neliteist tootmisettevõtte jaoks mõeldud tehisintellekti projekti, millest omakorda neli paremat said investeerimiseks ja eesmärkide täitmiseks kokku 190 000 eurot. Võitjate seas oli ka spooni ja vineeri tootva Tarmeko Spooni ühisprojekt Leanestiga, kellega oli varemgi koostööd tehtud.

Silmaga nähtav tõus

Rahasüst 65 000 eurot aitas võtta ettevõttes kasutusele AI tehnoloogial põhineva kaamera, mis tuvastab juba spooni treiliini peal spooni vead, selgitab, milline on materjali kvaliteet ning lõpuks teeb selle informatsiooni põhjal otsuse, kust kohast tuleb materjali lõigata. Inimese silm jääb AI silmale kõvasti alla. Projekti lõplikke tulemusi peaks nägema aasta-kahe jooksul.

AI abil on võimalik tõsta spooni treimise liini kiirust kuni 30 protsenti ja võrreldes täna kasutusel oleva süsteemiga tõsta kuivatatava spooni kvaliteeti kolm protsenti. Tänu sellele saaks ühe töövahetuse ära jätta. Samuti ei oleks ettevõttele probleem, kui nõudlus peaks kasvama.

Edaspidi on plaan hakata AI abil ka valmistooteid sorteerima. Seal on praegu kolmes vahetuses tööl kokku kuus inimest, kes hakkavad muid tööd tegema. AI kasutamine ja efektiivsuse kasv ei tähenda siiski töötajate arvu vähenemist, vaid tööülesannete ja -protsessi kohendamist ja muutmist.

Ilma inimeseta Kraavi sõnul ei saa. AI teeb kiiresti ära rutiinse või ülimat täpsust nõudva töö, mida inimsilm sellise ajaga ilmaski ei suuda, aga kogu protsessi juhib ja mõtestab siiski inimene. Roboteid on ettevõttel praegu töös kolm, aga plaan on neid juurde muretseda. Oluline on märkida, et koroonakriis ja ka sõda Ukrainas ei ole Tarmeko Spooni töömahtu seni mõjutanud, pigem tuleb tööd aina juurde.

Kui käiku läheb kogu AI projekt, millega Tarmeko Spoon üheskoos Leanestiga teadus- ja ärilinnaku Tehnopol korraldatud tehisintellekti ehk AI arendusmaratoni võitis ja teostuseks rahasüsti sai, võib oodata koguni 15-protsendilist käibekasvu ning toote omahinna alanemist seoses palgi ja energiakulu  kokkuhoiuga. Plusse, mida AI kasutuselevõtt kaasa tõi, on veelgi, aga kõigest ei ole Jaan Kraavi sõnul mõistlik enne õiget aega rääkida.

Kuidas jõuab tootmisettevõte tehisintellektini?  

Selle taustal võib mõnigi tootmisettevõte mõelda, kuidas otsustada, kas AI investeering on mõistlik või kuidas selleni jõuda. Millised on riskid? „Tarmeko Spoon otsis tegelikult juba mõnda aega erisugustele probleemidele lahendusi, aga seda õiget ei leidnud ega leidnud,“ avaldab Kraav. „Meie hea koostööpartner Leanest OÜ pakkus üht lahendust juba varem, aga kuna see oli kallim ja ka probleemi lahenduse aeg oleks väga pikk olnud, jäi see plaan katki.“ Lõpuks tekkis Leanestil idee, kuidas AI-d rakendada ja ühtlasi Tarmeko Spoonile see lahendus soodsamaks ja samas tasuvaks teha.

„Esimene projekt, mille töösse panime, oli palgisorteerimise liin. AI-l põhinev kaamera hindab kvaliteeti ja otsib kõik praakpalgid kiiresti välja. „Operaator ju ei pruugi näha 360 kraadi ulatuses ümber palgi kõiki puudusi, aga AI kaamera suudab.“

AI maratonil kaitstud projekti algne plaan oli hoopis ühe teise liini efektiivsust ja tootlikkust tõsta. „Mõtlesime, et paigaldame sinna kaamera, mis annaks liinile informatsiooni, kust õigeid lõikeid teha, aga selgus, et selle hind olnuks väga kõrge. Mõtlesime siis, et kuidas saaks teisiti. Ja tulemus oligi see, millega me koos Leanestiga AI maratonil osalesime – et me ei kuivataks asjata spooni, mis järeltöötluses nagunii välja praagitakse, sest see on oluline aja- ja ressursikulu. Nagu näha, siis hakkasime pudelikaela hoopis teise koha pealt lahendama. Ja see oli õige otsus! Nüüd saame kohe alguses spooni kvaliteedi teada ning see ei selgu alles järgmistes töölõikudes, kui oleme juba asjatuid kulutusi teinud.“

Kohtumine AIREga 

Talvel toimunud AI maratonil kohtus Tarmeko Spoon ka AIREga ehk tehisintellekti- ja robootikakeskuse esindajatega. AIREt on Eesti kandidaat Euroopa digitaalse innovatsiooni keskuste võrgustikku, millega rahastatakse 2022-2025 keskusi üle Euroopa. AIRE-t võib pidada Eesti digitaalse innovatsiooni keskuseks, kust iga Eesti ettevõte, kes AI või uuemate tehnoloogiate vastu huvi tunneb, kindlasti abi saab. Koostöö Tallinna Tehnikaülikooli ja Tartu Ülikooli teadlastega lisab aga vajalikku usaldusväärsust.

Just AIREst soovitati Tarmeko Spoonile AI rakendamiseks appi mentorit, kes projekti käigus kasulikke nõuandeid ja häid soovitusi jagaks. Üks asi on AI teoorias, hoopis teine asi aga reaalses tootmises, kus on palju muid tegureid, millega tuleb arvestada.

Selleks toetajaks, kes puutub kokku igapäevaselt erinevate AI lahendustega, osutus Tähve Lõpp – mees, kes on 22 aastat tegutsenud IT-valdkonnas ja osalenud kõikvõimalike tarkvaralahenduste loomisel. Viimased kolm aastat on ta töötanud Ericsson Eestis Smart Manufacturingüksuse juhina ja kus on käsil mitmeid põnevaid uuendusi, millest on aga tema sõnul veel vara rääkida. Palju sellest on seotud loomulikult AI-ga. „Võin nii palju vihjata, et millalgi võiks Ericssoni Tallinna tehasest olla digitaalne kaksik… See võtab muidugi aega, aga ükskord see tuleb.“

AI ei aita, kui tootmisprotsessid pole korras

Tähve Lõpp rõhutab, et kui ta kümmekond aastat lõi erinevaid tarkvaralahendusi nii Eestis kui ka välismaal nii era- kui avalikus sektoris, siis tema süda kuulub nüüd just tööstusele. See on üks põhjus, miks ta Tarmeko Spooni AI rakendamisse soovib panustada. „Tunnistan, et mind on tootmissektor alati tõmmanud, vist seepärast, et seal tehakse meie kõigi heaks midagi konkreetset valmis, mida meil on igapäevaelus vaja. Näiteks Ericssonis toodame mobiilside seadmeid, et inimesed saaksid omavahel suhelda.“

Samas pole saladus, et Eestis on tootmissektor digitaliseerimises oma arengus paljude teiste sektoritega võrreldes taga (kes teab, ehk isegi kümme aastat), aga AI jõuab ka sinna. „Täna veel mitte, aga see aeg tuleb ja üsna kiiresti.“ Igal juhul ettevõtted, kes tahavad olla turul veel 10 või 15 aastat, peaks Tähve sõnul kindlasti AI-le mõtlema, sest muidu sulab mis tahes praegune eelis nagu kevadine lumi. Tulevik on AI päralt.

„Peamine on, et tootmisprotsessid peavad olema korras, kusagilt ei tohi logiseda. AI valet protsessi korda ei tee. Innovaatiliste lahenduste otsimisel tuleks eelnevalt selgitada, kui kasulik see kokkuvõttes on.“ AI tehnoloogia puhul võiks eksperdi sõnul kehtida reegel – kui see toob vajaliku muutuse aastaga, siis teha kohe investeering, kui kahe aastaga, siis tuleks veel mõelda. Kui aga võtab aega kolm aastat, visake plaan kõrvale. „Automatiseerimise viise on hästi palju, aga oluline on selgitada, kus efektiivsust enim on vaja ja mis on kõige mõistlikum – ehk kus saavutatakse kõige suurem kokkuhoid kuludes või ajas. Ericssoni näitel võib välja tuua tohutu testandmemahtude masinõppepõhise analüüsimise,“ rõhutab Tähve Lõpp. Kui ettevõte ise jääb AI kasutuselevõtu otsustamisel hätta, siis Eestis saab kindlasti abi kas AIREst, aga on ka palju teisi häid IT-valdkonna eksperte ja konsultatsioonifirmasid. „Otsige nad üles, nõu küsimiseks ei ole vaja mingeid investeeringuid teha,“ soovitab Tähve Lõpp.

ASi Tarmeko Spoon ja Ericsson Eesti projekte toetas Tehnopoli AI programm koostöös tehisintellekti- ja robootikakeskuse AIRE-ga.

AIRE eestvedajaks on Tallinna Tehnikaülikool, partneriteks Tartu Ülikool, Eesti Maaülikool, teadus- ja ärilinnak Tehnopol, Tartu Teaduspark ja Innovaatiliste Masinaehituslike Tootmissüsteemide Tehnoloogiate Arenduskeskus (IMECC). Keskuse ettevalmistamist toetab ligi poole miljoni euroga Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning tegevusi viivad üheskoos ellu Eesti ülikoolid ja teaduspargid. Koostööpartneriteks on erialaliidud, klastrid, kaubanduskoda, pangad, telekomiettevõtted, robotsüsteemide arendajad, robotite maaletoojad. 

Tarmeko Spooni tootmisjuht Jaan Kraav: „Investeering tehisintellekti oli õige otsus!“