Tehisintellekt muudab tootmise ohutumaks ning odavamaks

Tehnikaülikooli energeetika- ja IT-teadlased ning metallitööstuse insenerid osaühingust Pentamet on pannud tehisintellekti otsima rikkeid, et vähendada tootmiskulusid.

Teadlased ning spetsialistid on töötamas selle nimel, et tuvastada seadmete töös anomaaliaid, et ennetada rikkeid. Seda saab teha, hinnates tehisintellekti abil muutusi seadmete temperatuuris, vibratsioonis, energiatarbimises või rõhus. Näiteks mootorite suurem vibratsioon või elektritarbimise kasv võib viidata mehaaniliste sõlmede kulumisele ja peatsele rikkele.

Energeetikateadlane Argo Rosin selgitab: „Lihtsustatult otsib tehisintellekt antud projektis mehaaniliste kompensaatorite ehk lõõtsjate torude temperatuuri ja vibratsiooni mustrites muutusi. Muutused mustrites viitavad sageli riket soodustavate olukordade ilmnemisele või algavale rikkele. Näiteks elektrijaamades tuha kuhjumine ja kivistumine sellistesse torudesse kiirendab nende vananemist, mõranemist ja rikete tekkimist.“

OÜ Pentameti esindaja Marko Lillemetsa sõnul võib ühe seadme rike sõltuvalt tööstusest panna seisma kogu tehase ja kaasa tuua miljonitesse ulatuvad kahjud. Klassikaline meetodid selliste olukordade vältimiseks on seadmete ennetav väljavahetamine. Ennetamise puhul tekkib alati küsimus, milleks vahetada keskikka jõudnud seadet, millel on kolmandik elu alles ees. Eraldi vajab rõhutamist see, et lahendus aitab saada ka palju täpsemat infot ja teadmisi olemasolevate seadmete töökindluse kohta.

Koostöös loodav lahendus aitab prognoosida seadmete eluiga ning seeläbi vähendada kulusid tootmises ning vigu kvaliteedis. See omakorda aga aitab täita lepinguid õigeks ajaks, mis mõjutab otseselt ettevõtte kasumlikkust ning usaldusväärsust.

Lisaks otsesele majanduslikule kasule on teadlaste ja spetsialistide töö aktuaalne ka rohepöörde vaates – nii saab hoolduskulusid vähemalt 20% kokku hoida, mis mõjutab otseselt toote omahinda, sh vähendab energiatarbimist. Koostööprojekti lõplikud tulemused selguvad juuni lõpus.

TalTechi ja Pentameti koostöö sai võimalikuks tehisintellekti- ja robootikakeskuse AIRE kaasabil. AIRE eesmärk on aidata ettevõtetel suurendada konkurentsivõimet nii Eestis kui ka välisturgudel. Keskus seob kokku teadlased ja eksperdid Eesti ülikoolidest, riigiasutustest ja teadusparkidest.

Inseneride ja arstide loodud nutikas korsett tõhustab vildakselgsuse ravi

Tehnikaülikooli mehhaanika- ja elektroonikainseneride ning Ida-Tallinna Keskhaigla arstide koostöös on loodud nutikas korsett, et muuta vildakselguse ehk skolioosihaigete ravi mugavamaks ja tõhusamaks.

Ravikorsette kasutatakse sageli just noortel lülisamba kõveruste korrigeerimiseks.

Nüüd on insenerid, teadlased ja arstid tehisintellekti- ja robootikakeskuse AIRE abil loonud uudse nutika skolioosikorseti, mis on varustatud tundlike anduritega, et mõõta kandmise aega ja tõhusust, hingamismustrit ning raviharjutuste efektiivsust.

Sensoritega korsett annab infot kandja tervise kohta otsekohe ja pidevalt. Tavaravis kontrollitakse efektiivsust röntgeni abil tavaliselt 2 korda aastas.

Ida-Tallinna Keskhaigla lülisambakirurgia arst dr Ragne Riimu sõnul innustab kiire tagasiside ka noori patsiente: “Laste ravis on oluline tagasiside – kinnitus, et patsiendid on olnud tublid ja kannavad korsetti õigesti. Ning kui midagi on valesti, saavad arstid kiiresti teha ravis muudatusi.“

Professor Tauno Otto tehnikaülikooli mehaanika ja tööstustehnika instituudist lisas: „Korsetilt saadud andmete põhja loodud digitaalne kaksik võimaldab lisaks andmete analüüsile rakendada efektiivselt ka tehisintellekti. Nii saab ühelt poolt nutikaid meditsiiniabivahendeid kasutada üha rohkem e-tervise süsteemi arendamiseks. Teisalt aga võimaldab see arendada ka nende tootmist – patsiendi digitaalse kaksiku põhjal saab näiteks 3D-printida uue personaalse ravikorseti, arvestades varasemat raviefekti, et vastavalt kas korrigeerivaid jõudusid suurendada või vähendada.“

Korseti digitaalse kaksiku abil saab lapsevanem, raviarst või füsioterapeut oma mobiiltelefonist ülevaate korseti kasutusest. Tehisintellekti abil saavad spetsialistid teha ka soovitusi korseti kandmise, raviharjutuste tegemise kohta, või tellida uus korsett, kui nooruk on kasvanud.

Projektis osalesid ka teadlased Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudist prof Alvo Aabloo juhtimisel ning professor Marten Madissoo Eesti Maaülikooli kompuutertomograafia laborist.

Nutika skolioosikorseti projekti eesmärk on välja töötada turvaline inimesekeskne tervisetehnoloogial põhinev platvorm, millega ühendada tulevikus nii erinevaid ortopeedilisi kui tööohutuse abivahendeid. Näiteks on võimalik arendada juurde võimekus tehisintellekti abil ennetada traumade tekkimist töökohtadel, mis oluline just inimestega vahetult kokkupuutuvate koostöörobotite laia leviku tõttu.

Nutikas skolioosikorsett on üks tehisintellekti- ja robootikakeskuse AIRE projektidest.

AIRE eesmärk on aidata ettevõtetel suurendada konkurentsivõimet nii Eestis kui ka välisturgudel. Keskus seob kokku teadlased ja eksperdid Eesti ülikoolidest, riigiasutustest ja teadusparkidest.