Tehisintellekti- ja robootikakeskus AIRE otsib meeskonda turundusjuhti

Tehisintellekti- ja robootikakeskus AIRE-s tegutsevad 6 partnerorganisatsiooni ühtse missioonina, et toetada Eesti tööstusettevõtete konkurentsivõime tõusmist. Alates juulist 2022.a on AIRE ka Euroopa digitaalse innovatsioonikeskuste võrgustiku EDIH liige. Kasvav AIRE otsib motiveeritud ja julget turundusjuhti (0.5 kohaga), kes veaks ja koordineeriks keskuse turundust koos partnerorganisatsioonide spetsialistidega (5-6 in).

AIRE turundusjuhi tööülesanded:

➠ Uuendada AIRE turundusplaan 2022-2025 vastavalt oma nägemusele.

➠ Juhtida AIRE turundustiimi tööd (iga partneri esindaja kindla rolliga) ja turunduseelarvet turundusplaani alusel. AIRE turundustiimis on turundusjuhile toeks 5-6 kogenud spetsialisti.

➠ AIRE kodulehe aire-edih.eu arendamine koostöös tiimi ja kodulehe arendajatega.

➠ AIRE sotsiaalmeedia kanalite haldamine ja sisutootmine eesti ja inglise keeles (koostöös toimetajate ja tõlkijatega).

➠ AIRE turunduskoosolekute vedamine ja infovahetus 6 organisatsiooni turundustiimidega.

➠ Infovahetuse korraldamine AIRE kliendihalduri ja teenuste juhtidega.


AIRE turundusjuhi koht on Sulle kui oled:

Hea orienteerumisvõimega (organisatsioonide sees ja partnerite vahel); 

mõnus meeskonnatöötaja ja hea suhtlemisoskusega; 

iseseisev juhtija ja näed suurt pilti;

julge mõtleja ja tegutseja;

väga hea eesti ja inglise keele oskusega;

loominguline ja julged teha ettepanekuid;

hea analüüsi- ja organiseerimisvõimega.

Vajalik:
Huvi tehnoloogia ökosüsteemi vastu, varasem kogemus turundusjuhi- või spetsialistina.

Kasuks tuleb: 

Varasem kogemus tehnoloogiasektoris; varasem avaliku sektori töökogemus.

AIRE pakub:

➠ Töövahendeid;

➠ Kaasa lüüa ainulaadse EDIH AIRE keskuse projekti käimalükkamisel Eestis;

➠ Toetavat, abivalmis ja rõõmsameelset tiimi, kelle poole julgelt jooksvate küsimusega pöörduda!

Lisainfo @ 58150477

Anna meile enda huvist märku saates enesetutvustuse koos varasema kogemusega 12.augustiks e-mailile: evelin.ebruk@taltech.ee

Eesti sai tööstusettevõtete digihüppe toetamiseks 6 miljonit eurot

Tehisintellekti- ja robootikakeskus AIRE aitab tööstustel tehisintellekti ja robootikalahenduste abil tippu liikuda.

Kõiki loodavaid lahendusi on võimalik teistel Eesti ettevõtetel tasuta kasutusse võtta ja juurutada.

Tehisintellekti- ja robootikakeskuse AIRE kolmeaastane projekt, mis aitab Eesti ettevõtetel tõusta uuele digitasemele, sai juuni algul Euroopa Komisjoni heakskiidu. See tähendab kolmeks aastaks 6 miljoni eurost rahasüsti, millest pool tuleb Euroopast ja pool Eestist.

Eesmärk on selle raha eest kolme aasta jooksul luua tippteadlaste abiga 54 tehisintellekti ja robootika demoprojekti ja Eesti ettevõtete digitase tõuseb 25 protsenti. Kui need eesmärgid täidetakse, jätkub rahastus veel neli aastat ning sel juhul ulatub toetussumma 14 miljonini. See on lühike samm Euroopa vaates, kuid pikk Eesti teaduse ja tööstuse arengu seisukohast.

Alates 2021. aasta oktoobrist teenuseid piloteeriv AIRE keskus on toetanud juba 75 Eesti tööstusettevõtete digitaliseerimist ja konkurentsivõime tõusu. Keskus on nõustanud, koolitanud ning viinud kokku ettevõtte vajadused ja Eesti teadlaste pakutud kõrgtehnoloogilised lahendused. Iga väike või keskmine ettevõte, kes vajab arenguhüpet või otsib robootika või tehisintellekti lahendusi, on AIRE-sse oodatud.

Mõju, mida peagi tunneb kogu Eesti?  

Tallinna Tehnikaülikooli rektor Tiit Land tunnistab, et kui kuue miljoni euro suuruse rahasüsti mõju tunnevad kõige kiiremini projekti osapooled, teadlased ja Eesti ettevõtted, siis mõne aasta pärast saab sellest osa juba kogu Eesti ühiskond ja inimesed.

„Julgen arvata, et selle mõju Eesti majandusele on pikemas perspektiivis väga suur. Oodata on paljude Eesti tööstusettevõtete kvaliteedihüpet, milleni jõutakse koostöös Eesti tippteadlastega. Kõrgtehnoloogia ja tehisintellekt jõuavad tänu sellele ka ettevõtetesse, kus seni on suuri muutusi edasi lükatud või on püütud tootlikkust tõsta muul viisil. Ettevõtted, kes on AIRE toel oma tegevust ümber kujundanud, on kogenud lühikese ajaga positiivseid muutusi. Kasvanud on käive ja tulud, aga muutused on mõjutanud teisigi näitajaid ja väärtusi, sh suhtumist töösse ja töötegijasse. Kokkuvõttes muutub Eesti rikkamaks ja hoolivamaks, keskkond puhtamaks,“ tõdeb Land.

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Suti sõnul aitavad tehisintellekti ning robootikalahendused kaasa ettevõtete lisandväärtuse kasvule. “Innovatsioon aitab teha tööd targemini, ressursisäästlikumalt ja suurema efektiivsusega. Uudsed lahendused on täna ja tulevikus Eesti tööstuse vedur, mis aitab tõsta toodete kvaliteeti ning paigutab kohalikud ettevõtted nähtavalt maailmakaardile. Järjepidevus innovatsioonis on võti, millega pindalalt ja rahvaarvult väikesest Eestist kerkivad esile globaalsed ärid, mis tegutsevad edukalt rahvusvahelistel turgudel. Digitaliseerimine aitab tõsta Eesti tööstusettevõtete konkurentsivõimet ja täiendav rahastus toetab uudsete lahenduse jõudmist rohkemate Eesti firmadeni, kes vajavad uuele tasemele jõudmiseks digitaalset arenguhüpet,” ütleb Sutt.

Tartu Ülikooli teadusprorektor ning ettevõtlussuhete juht Kristjan Vassil rõõmustab, et AIRE lubab ülikoolidel ning erasektoril üksteisele läheneda viisil, mis on mõlemale kasulik.

„AIRE keskuse pakutavad tehisintellekti ning robootika alased lahendused ja konsultatsioonid on ettevõtete jaoks kindlasti väärt viis efektiivsuse tõstmiseks ning konkurentsivõime säilitamiseks. Uudsed kõrgtehnoloogilised lahedused ei jää seega vaid teoreetiliseks, vaid leiavad praktilist lahendust Eesti majanduses nii kohalikus kui rahvusvahelises mastaabis. Saadud lisarahastus lubab AIRE-l välja kujuneda tööstusettevõtete jaoks veelgi enam hinnas olevaks teadmuskeskuseks,“ väidab Vassil.

Huvitatud ettevõtjaid oodatust rohkem

AIRE keskuse juhi Kirke Maari sõnul on esimene hooaeg läbi saanud, jätkame oma tegevust ning aitame igale tuge otsivale ettevõttele leida just selle rätsepalahenduse, mida ta vajab, kaasates selleks parimad Eesti tippteadlased ja teadussaavutused. „Suurim töö ongi viia kokku teadlase pakkumine ja ettevõtte vajadus,“ märgib Maar.

Ta lisab, et keskusel ei olegi väikseid ja keskmisi tööstusettevõtteid (AIRE missiooni peamisi sihtmärke) tulnud väga otsida või veenda, vaid ettevõtted seisavad järjekorras, et oma tegevusele kõige sobivam kõrgtehnoloogiline lahendus leida. Täna on arenduses seitse demoprojekti, mille hulgas on tark laohaldussüsteem, haigla mobiilne robot või tehisintellektil põhinev energiatarbimise diagnostikasüsteem. Kirke Maar rõhutab, et kõiki loodavaid lahendusi on võimalik hiljem  teistel Eesti ettevõtetel tasuta kasutusse võtta ja juurutada.

Taustainfo

European Digital Innovation Hub’i ehk EDIH keskuse loomise konkursi eelvooru alusel oli Eesti kandidaat EDIH lõppvooru 2022. aastal. AIRE keskuse (AI & Robotics Estonia) 7-aastase projekti alguseks on planeeritud 1.07.2022, eelarve suurus kolmeks aastaks ehk 36 kuuks on 6 miljonit eurot. Positiivsest rahastusotsusest teatas Euroopa Komisjon 1. juunil 2022. aastal.

Keskusel on kuus osapoolt – riigi esindaja ja kaasrahastaja majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, juhtpartner Tallinna Tehnikaülikool ning Tartu Ülikool, Eesti Maaülikool, teadus- ja ärilinnak Tehnopol, Tartu Teaduspark ja kompetentsikeskus IMECC.

AIRE on loodud Eesti tööstusettevõtete konkurentsivõime tõstmiseks. Siit leiab nii inspiratsiooni kui praktilisi ülikoolides sündinud teadmisi, kuidas testida ja rakendada tehisintellekti ning robootika lahendusi oma ettevõttes.

Ettevõtte kasvatamisel pannakse proovile nii õppimisvõime kui ka kohanemisoskus

Bercman Technologies AS-i tegevjuht Mart Suurkask jagab kapitali kaasamise kogemusi 25. mail Industry 5.0 konverentsi raames toimuval AIRE klubis kell 16.15. Lisaks sellele saavad ettevõtted erakapitali kaasamise ja finantseerimise nõustamiseks pöörduda tehisintellekti- ja robootikakeskusse AIRE. Foto: TalTech

Esmakordselt ilmunud 23.05.2022 veebilehel toostusest.ee.

Tehisintellekti- ja robootikakeskus AIRE on loodud, et abistada Eesti tööstusettevõtteid teel innovaatilise tootearenduseni.

Mida teha siis, kui ettevõte on kasvufaasis ning üheks finantseerimise võimaluseks on erakapitali kaasamine?

Siin on mitmeid aspekte ja võimalikke karisid, märgib targa linna lahendusi loov AS-i Bercman Technologies tegevjuht Mart Suurkask ning jagab sel teemal oma kogemusi. Ta märgib, et ettevõtte kasvatamisel läbib ettevõtja väga kiirelt erinevaid arenguetappe, kus õppimisvõime ja kohanemisoskus pannakse paratamatult proovile.

„Ütlemine, „mida rohkem ma teada saan, seda vähem ma tunnen, et tean”, kehtib ka ettevõtjana kasvamisel,“ on Suurkask veendunud.

Kui ettevõttel on vajadus kaasata erakapitali kasvamiseks, kuidas leida ettevõtte jaoks n-ö õige erakapital?  

Eks iga algus on alati raske ja võimalusel tuleks proovida algusfaasis enda või lähikonna kaudu vähemalt ärimudel valideerida või prototüüp rahastada. Sealt edasi on sõltuvalt tegevusalast mõistlik teostada ingelinvestorite pre-seed investeerimisring ja seda peaasjalikult selle jaoks, et ettevõtet järgnevateks rahakaasamisteks ette valmistada.

Raha investeeritakse ettevõttesse alati tingimustega ning selleks, et varajased asutajad ja omanikud saaksid ka tulevikus motiveerituna tegutseda, on vaja vähemalt baasteadmisi rahakaasamise ohtudest ja võimalustest. Eestis on alustajatele heaks kasvulavaks mitmed kiirendid, mis aitavad nii koolituste kui ka täiendavate investeeringutega.

Rusikareegel võiks olla, et niikaua kui võimalik proovida ise hakkama saada ning kui on kindel, et tingimustega kellegi teise raha vastu võtmine on aktsepteeritav, liikuda edasi ingelinvestorite, fondide ja ühisrahastusplatvormide juurde.

Alustavatele aktsiaseltsidele võib erakapitali kaasamiseks sobida Nasdaqi poolt opereeritav ning just väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele loodud kasvuturg First North, kus reeglistik on pisut leebem kui põhiturul.

Millised on teie jaoks olnud olulised põhimõtted erakapitali kaasates?

Minu jaoks on alati oluline olnud, et kapitali kaasamisel mõistaks ettevõttesse investeerija selgelt, mida ettevõte saavutada soovib ning ka seda, et see teekond eesmärkideni jõudmisel ei pruugi olla lihtne.

Kõige olulisem on, et investor mõistaks, et panustamine ettevõtte arengusse on kindlasti seda teekonda väärt nii finantsiliselt kui sotsiaalmajanduslikult.

Kui erakapital on kaasatud ja ettevõte kasvab, millega tuleb siis arvestada?

Kui raha on kaasatud ja ettevõte liigub kasvu suunas, siis on esmane kapitali kaasamine oma algusfaasis seatud eesmärgi täitnud, mis võiks ju anda põhjust rahuloluks.

Teisalt on kasvava, uues olukorras oleva ettevõtja väljakutsed muutunud ja seotud inimeste, protsesside ja finantside juhtimisega. Et mitte hätta jääda, tuleb leida enda ümber meeskond, kes äri kasvades saaks nõu ja jõuga toeks olla.

Kommentaar: Tehnopol ja AIRE annavad ettevõtetele finantseerimiseks nõu

Sven Illing, TalTechi ettevõtlusprorektor ja Tehnopoli nõukogu esimees

Tööstusettevõtte digitaliseerimiseks vajaliku finantseeringu saab katta omakapitali, pangalaenu, avaliku sektori toetusskeemi või erakapitali investeeringute toel. Võimalusi tundub olevat palju ja loodetavasti igaüks nende hulgast ka midagi leiab.

Erakapitali toel kasvamine sobib ennekõike sellistele ettevõtetele, kellel on juba olemas oma toode või vähemalt ambitsioon selle arendamiseks. EDIH AIRE raames pakub Tehnopol firmadele praktilist ja turupõhist nõustamisteenust, kuidas ettevõttesse täiendavat kapitali tuua ja oma tegevust seeläbi laiendada. Tehnopol ja kaasatud eksperdid annavad tööstusettevõtetele nõu, kuidas täiendada oma ärimudelit, arendada toodet või teenust, hindame ja loome vastavalt vajadusele otsekontaktid erakapitali pakkujatega nii Eestis kui välismaal.

Nõustame, kuidas maandada erakapitali kaasamisega seonduvaid riske ning toetame kapitali kaasamise protsessi õigus- ja finantsvaldkonna professionaalide abiga. Ettevõtted saavad ennast nõustamisele registreerida AIRE veebileheküljel.

Kõikide ettevõtetega teeme esmakohtumise olukorra kaardistamiseks ning erakapitali kaasamise eelduste ja võimaluste tuvastamiseks. Sellest tulenevalt jagame infot järgmiste praktiliste sammude kohta, kuidas erakapitali kaasamisega edasi liikuda.

Tehisintellekti- ja robootikakeskus AIRE:

  • Tehisintellekti- ja robootikakeskus AIRE on pühendunud Eesti tööstusettevõtete konkurentsivõime tõstmisele, toetades neid tehisintellekti ja robootika kasutuselevõtul.
  • AIRE toetab tööstusinnovatsiooni loomist, tuues kokku ülikoolide teadmised ja ettevõtete vajadused.
  • Koos ülikoolide ja teadusasutustega ühendatakse teadmised IT, inseneeria, robootika ja elektroonika vallast, et tekiks ettevõtetele digitaliseerimise ja automatiseerimise arendamise platvorm.
  • Pakutakse ettevõtetele võimalust kasutada teadus- ja arendustöö laboreid ning tuge suurandmete haldamisel.
  • Eesmärk on tuua ülikoolid tööstusele lähemale läbi ettevõtete jaoks uudsete erilahenduste, mida eraturult ei leia – olgu selleks uue tehnoloogia või tarkvara testimine, andmeanalüüsimeetodid, pilvelahendused, ennetav hooldus või digitaalsete kaksikute arendus.

Ettevõtte kasvatamisel pannakse proovile nii õppimisvõime kui ka kohanemisoskus

Tarmeko Spooni tootmisjuht Jaan Kraav: „Investeering tehisintellekti oli õige otsus!“

„Võrreldes inimese tööga tagab tehisintellekt (AI) ühtlasema kvaliteedi. Robotid on head just töölõikudes, kus tegemist on rutiinse tööga,“ selgitab ASi Tarmeko Spoon tootmisjuht Jaan Kraav. AI positiivset mõju võib näha nii silmaga kui ka arvudes. 

Kuigi Tarmeko Spoon otsis juba mõnda aega võimalust tootmise efektiivsuse tõstmiseks ning mõningate „pudelikaelade“ kaotamiseks, tõi otsus osaleda Tehnopoli korraldatud AI arendusmaratonil neile veebruaris võiduka rahasüsti ja investeeringu, mis muutis ettevõtte elu.

Enam kui kahekümnest kandideerijast valis žürii välja algul neliteist tootmisettevõtte jaoks mõeldud tehisintellekti projekti, millest omakorda neli paremat said investeerimiseks ja eesmärkide täitmiseks kokku 190 000 eurot. Võitjate seas oli ka spooni ja vineeri tootva Tarmeko Spooni ühisprojekt Leanestiga, kellega oli varemgi koostööd tehtud.

Silmaga nähtav tõus

Rahasüst 65 000 eurot aitas võtta ettevõttes kasutusele AI tehnoloogial põhineva kaamera, mis tuvastab juba spooni treiliini peal spooni vead, selgitab, milline on materjali kvaliteet ning lõpuks teeb selle informatsiooni põhjal otsuse, kust kohast tuleb materjali lõigata. Inimese silm jääb AI silmale kõvasti alla. Projekti lõplikke tulemusi peaks nägema aasta-kahe jooksul.

AI abil on võimalik tõsta spooni treimise liini kiirust kuni 30 protsenti ja võrreldes täna kasutusel oleva süsteemiga tõsta kuivatatava spooni kvaliteeti kolm protsenti. Tänu sellele saaks ühe töövahetuse ära jätta. Samuti ei oleks ettevõttele probleem, kui nõudlus peaks kasvama.

Edaspidi on plaan hakata AI abil ka valmistooteid sorteerima. Seal on praegu kolmes vahetuses tööl kokku kuus inimest, kes hakkavad muid tööd tegema. AI kasutamine ja efektiivsuse kasv ei tähenda siiski töötajate arvu vähenemist, vaid tööülesannete ja -protsessi kohendamist ja muutmist.

Ilma inimeseta Kraavi sõnul ei saa. AI teeb kiiresti ära rutiinse või ülimat täpsust nõudva töö, mida inimsilm sellise ajaga ilmaski ei suuda, aga kogu protsessi juhib ja mõtestab siiski inimene. Roboteid on ettevõttel praegu töös kolm, aga plaan on neid juurde muretseda. Oluline on märkida, et koroonakriis ja ka sõda Ukrainas ei ole Tarmeko Spooni töömahtu seni mõjutanud, pigem tuleb tööd aina juurde.

Kui käiku läheb kogu AI projekt, millega Tarmeko Spoon üheskoos Leanestiga teadus- ja ärilinnaku Tehnopol korraldatud tehisintellekti ehk AI arendusmaratoni võitis ja teostuseks rahasüsti sai, võib oodata koguni 15-protsendilist käibekasvu ning toote omahinna alanemist seoses palgi ja energiakulu  kokkuhoiuga. Plusse, mida AI kasutuselevõtt kaasa tõi, on veelgi, aga kõigest ei ole Jaan Kraavi sõnul mõistlik enne õiget aega rääkida.

Kuidas jõuab tootmisettevõte tehisintellektini?  

Selle taustal võib mõnigi tootmisettevõte mõelda, kuidas otsustada, kas AI investeering on mõistlik või kuidas selleni jõuda. Millised on riskid? „Tarmeko Spoon otsis tegelikult juba mõnda aega erisugustele probleemidele lahendusi, aga seda õiget ei leidnud ega leidnud,“ avaldab Kraav. „Meie hea koostööpartner Leanest OÜ pakkus üht lahendust juba varem, aga kuna see oli kallim ja ka probleemi lahenduse aeg oleks väga pikk olnud, jäi see plaan katki.“ Lõpuks tekkis Leanestil idee, kuidas AI-d rakendada ja ühtlasi Tarmeko Spoonile see lahendus soodsamaks ja samas tasuvaks teha.

„Esimene projekt, mille töösse panime, oli palgisorteerimise liin. AI-l põhinev kaamera hindab kvaliteeti ja otsib kõik praakpalgid kiiresti välja. „Operaator ju ei pruugi näha 360 kraadi ulatuses ümber palgi kõiki puudusi, aga AI kaamera suudab.“

AI maratonil kaitstud projekti algne plaan oli hoopis ühe teise liini efektiivsust ja tootlikkust tõsta. „Mõtlesime, et paigaldame sinna kaamera, mis annaks liinile informatsiooni, kust õigeid lõikeid teha, aga selgus, et selle hind olnuks väga kõrge. Mõtlesime siis, et kuidas saaks teisiti. Ja tulemus oligi see, millega me koos Leanestiga AI maratonil osalesime – et me ei kuivataks asjata spooni, mis järeltöötluses nagunii välja praagitakse, sest see on oluline aja- ja ressursikulu. Nagu näha, siis hakkasime pudelikaela hoopis teise koha pealt lahendama. Ja see oli õige otsus! Nüüd saame kohe alguses spooni kvaliteedi teada ning see ei selgu alles järgmistes töölõikudes, kui oleme juba asjatuid kulutusi teinud.“

Kohtumine AIREga 

Talvel toimunud AI maratonil kohtus Tarmeko Spoon ka AIREga ehk tehisintellekti- ja robootikakeskuse esindajatega. AIREt on Eesti kandidaat Euroopa digitaalse innovatsiooni keskuste võrgustikku, millega rahastatakse 2022-2025 keskusi üle Euroopa. AIRE-t võib pidada Eesti digitaalse innovatsiooni keskuseks, kust iga Eesti ettevõte, kes AI või uuemate tehnoloogiate vastu huvi tunneb, kindlasti abi saab. Koostöö Tallinna Tehnikaülikooli ja Tartu Ülikooli teadlastega lisab aga vajalikku usaldusväärsust.

Just AIREst soovitati Tarmeko Spoonile AI rakendamiseks appi mentorit, kes projekti käigus kasulikke nõuandeid ja häid soovitusi jagaks. Üks asi on AI teoorias, hoopis teine asi aga reaalses tootmises, kus on palju muid tegureid, millega tuleb arvestada.

Selleks toetajaks, kes puutub kokku igapäevaselt erinevate AI lahendustega, osutus Tähve Lõpp – mees, kes on 22 aastat tegutsenud IT-valdkonnas ja osalenud kõikvõimalike tarkvaralahenduste loomisel. Viimased kolm aastat on ta töötanud Ericsson Eestis Smart Manufacturingüksuse juhina ja kus on käsil mitmeid põnevaid uuendusi, millest on aga tema sõnul veel vara rääkida. Palju sellest on seotud loomulikult AI-ga. „Võin nii palju vihjata, et millalgi võiks Ericssoni Tallinna tehasest olla digitaalne kaksik… See võtab muidugi aega, aga ükskord see tuleb.“

AI ei aita, kui tootmisprotsessid pole korras

Tähve Lõpp rõhutab, et kui ta kümmekond aastat lõi erinevaid tarkvaralahendusi nii Eestis kui ka välismaal nii era- kui avalikus sektoris, siis tema süda kuulub nüüd just tööstusele. See on üks põhjus, miks ta Tarmeko Spooni AI rakendamisse soovib panustada. „Tunnistan, et mind on tootmissektor alati tõmmanud, vist seepärast, et seal tehakse meie kõigi heaks midagi konkreetset valmis, mida meil on igapäevaelus vaja. Näiteks Ericssonis toodame mobiilside seadmeid, et inimesed saaksid omavahel suhelda.“

Samas pole saladus, et Eestis on tootmissektor digitaliseerimises oma arengus paljude teiste sektoritega võrreldes taga (kes teab, ehk isegi kümme aastat), aga AI jõuab ka sinna. „Täna veel mitte, aga see aeg tuleb ja üsna kiiresti.“ Igal juhul ettevõtted, kes tahavad olla turul veel 10 või 15 aastat, peaks Tähve sõnul kindlasti AI-le mõtlema, sest muidu sulab mis tahes praegune eelis nagu kevadine lumi. Tulevik on AI päralt.

„Peamine on, et tootmisprotsessid peavad olema korras, kusagilt ei tohi logiseda. AI valet protsessi korda ei tee. Innovaatiliste lahenduste otsimisel tuleks eelnevalt selgitada, kui kasulik see kokkuvõttes on.“ AI tehnoloogia puhul võiks eksperdi sõnul kehtida reegel – kui see toob vajaliku muutuse aastaga, siis teha kohe investeering, kui kahe aastaga, siis tuleks veel mõelda. Kui aga võtab aega kolm aastat, visake plaan kõrvale. „Automatiseerimise viise on hästi palju, aga oluline on selgitada, kus efektiivsust enim on vaja ja mis on kõige mõistlikum – ehk kus saavutatakse kõige suurem kokkuhoid kuludes või ajas. Ericssoni näitel võib välja tuua tohutu testandmemahtude masinõppepõhise analüüsimise,“ rõhutab Tähve Lõpp. Kui ettevõte ise jääb AI kasutuselevõtu otsustamisel hätta, siis Eestis saab kindlasti abi kas AIREst, aga on ka palju teisi häid IT-valdkonna eksperte ja konsultatsioonifirmasid. „Otsige nad üles, nõu küsimiseks ei ole vaja mingeid investeeringuid teha,“ soovitab Tähve Lõpp.

ASi Tarmeko Spoon ja Ericsson Eesti projekte toetas Tehnopoli AI programm koostöös tehisintellekti- ja robootikakeskuse AIRE-ga.

AIRE eestvedajaks on Tallinna Tehnikaülikool, partneriteks Tartu Ülikool, Eesti Maaülikool, teadus- ja ärilinnak Tehnopol, Tartu Teaduspark ja Innovaatiliste Masinaehituslike Tootmissüsteemide Tehnoloogiate Arenduskeskus (IMECC). Keskuse ettevalmistamist toetab ligi poole miljoni euroga Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning tegevusi viivad üheskoos ellu Eesti ülikoolid ja teaduspargid. Koostööpartneriteks on erialaliidud, klastrid, kaubanduskoda, pangad, telekomiettevõtted, robotsüsteemide arendajad, robotite maaletoojad. 

Tarmeko Spooni tootmisjuht Jaan Kraav: „Investeering tehisintellekti oli õige otsus!“

AIRE aitab tööstusettev

Tehisintellekti- ja robootikakeskus AIRE (AI & Robotics Estonia) hakkab alates aprillist pakkuma uut teenust tööstusettevõtetele – nõustamisteenus finantsalase lisarahastuse leidmiseks. Uue teenusega soovib AIRE olla teejuhiks õigete rahastusallikateni jõudmisel. 

AIRE uus teenus annab tööstusettevõtetele hea võimaluse sobivate rahastustingimuste leidmiseks ja välja valimiseks.  

Riigi ja EL toetuste leidmise alane nõustamine  

Tööstusettevõtted võivad leida küll omal käel erinevaid toetusi, kuid nende seast sobiliku leidmine on sageli keeruline – seetõttu on AIRE otsustanud alustada finantsalase nõustamisteenuse pakkumist. „Teeme koostööd Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusega (EAS), Eesti Teadusagentuuriga (ETAG), Euroopa Komisjoniga (EK) ning Enterprise Europe (EEN) võrgustikuga, et kaardistada konkreetse ettevõtte tehisintellekti ja robootika arenduste ideed ning suunata ettevõte õige rahastaja juurde,“ kirjeldas tehisintellekti- ja robootikakeskuse juht Kirke Maar teenuse osutamise protsessi.  

Erakapitali kaasamise toetamine 

Tööstusettevõtete arengu hoogustamiseks vajalik finantseering ei pea tulema ainult omakapitali, pangalaenu või avaliku toetusskeemi põhiselt. Üks võimalik variant on kaasata finantseering läbi erakapitali investeeringute. Tehnopoli nutitehnoloogiate valdkonna juhi Anu Puusaagi sõnul on erakapitali kaasamise kõige olulisemaks eelduseks oma toote olemasolu või ambitsioon oma toote arendamiseks. „ Pakume praktilist ja turupõhist nõustamisteenust, kuidas ettevõttesse täiendavat kapitali tuua ja oma tegevust seeläbi kordades laiendada,“ tõi Anu Puusaag välja teenuse kasulikkuse, lisades, et tööstusettevõte saab ka nõu, kuidas täiendada oma ärimudelit ning arendada oma toodet või teenust. AIRE hindab ja loob vastavalt vajadusele otsekontaktid erakapitali pakkujatega nii Eestis kui välismaal. Lisaks nõustab tehisintellekti- ja robootikakeskus ka erakapitali kaasamisega seonduvate riskide osas ning toetab kapitali kaasamise protsessi juriidiliste ja finantsalaste professionaalide abiga. 

AIRE eestvedajaks on Tallinna Tehnikaülikool, partneriteks Tartu Ülikool, Eesti Maaülikool, teadus- ja ärilinnak Tehnopol, Tartu Teaduspark ja Innovaatiliste Masinaehituslike Tootmissüsteemide Tehnoloogiate Arenduskeskus (IMECC). Keskuse ettevalmistamist toetab ligi poole miljoni euroga Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning tegevusi viivad üheskoos ellu Eesti ülikoolid ja teaduspargid. Koostööpartneriteks on erialaliidud, klastrid, kaubanduskoda, pangad, telekomiettevõtted, robotsüsteemide arendajad, robotite maaletoojad. 

AIRE aitab tööstusettev

AIRE aitab tööstusettevõtete arenduseks raha juurde leida

Tehisintellekti- ja robootikakeskus AIRE (AI & Robotics Estonia) hakkab alates aprillist pakkuma uut teenust tööstusettevõtetele – nõustamisteenus finantsalase lisarahastuse leidmiseks. Uue teenusega soovib AIRE olla teejuhiks õigete rahastusallikateni jõudmisel. 

AIRE uus teenus annab tööstusettevõtetele hea võimaluse sobivate rahastustingimuste leidmiseks ja välja valimiseks.  

Riigi ja EL toetuste leidmise alane nõustamine  

Tööstusettevõtted võivad leida küll omal käel erinevaid toetusi, kuid nende seast sobiliku leidmine on sageli keeruline – seetõttu on AIRE otsustanud alustada finantsalase nõustamisteenuse pakkumist. „Teeme koostööd Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusega (EAS), Eesti Teadusagentuuriga (ETAG), Euroopa Komisjoniga (EK) ning Enterprise Europe (EEN) võrgustikuga, et kaardistada konkreetse ettevõtte tehisintellekti ja robootika arenduste ideed ning suunata ettevõte õige rahastaja juurde,“ kirjeldas tehisintellekti- ja robootikakeskuse juht Kirke Maar teenuse osutamise protsessi.  

Erakapitali kaasamise toetamine 

Tööstusettevõtete arengu hoogustamiseks vajalik finantseering ei pea tulema ainult omakapitali, pangalaenu või avaliku toetusskeemi põhiselt. Üks võimalik variant on kaasata finantseering läbi erakapitali investeeringute. Tehnopoli nutitehnoloogiate valdkonna juhi Anu Puusaagi sõnul on erakapitali kaasamise kõige olulisemaks eelduseks oma toote olemasolu või ambitsioon oma toote arendamiseks. „ Pakume praktilist ja turupõhist nõustamisteenust, kuidas ettevõttesse täiendavat kapitali tuua ja oma tegevust seeläbi kordades laiendada,“ tõi Anu Puusaag välja teenuse kasulikkuse, lisades, et tööstusettevõte saab ka nõu, kuidas täiendada oma ärimudelit ning arendada oma toodet või teenust. AIRE hindab ja loob vastavalt vajadusele otsekontaktid erakapitali pakkujatega nii Eestis kui välismaal. Lisaks nõustab tehisintellekti- ja robootikakeskus ka erakapitali kaasamisega seonduvate riskide osas ning toetab kapitali kaasamise protsessi juriidiliste ja finantsalaste professionaalide abiga. 

AIRE eestvedajaks on Tallinna Tehnikaülikool, partneriteks Tartu Ülikool, Eesti Maaülikool, teadus- ja ärilinnak Tehnopol, Tartu Teaduspark ja Innovaatiliste Masinaehituslike Tootmissüsteemide Tehnoloogiate Arenduskeskus (IMECC). Keskuse ettevalmistamist toetab ligi poole miljoni euroga Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning tegevusi viivad üheskoos ellu Eesti ülikoolid ja teaduspargid. Koostööpartneriteks on erialaliidud, klastrid, kaubanduskoda, pangad, telekomiettevõtted, robotsüsteemide arendajad, robotite maaletoojad. 

NB: 30.06.2022 seisuga on registreerimine lõpetatud ning alustame uuesti nõustamisega alates augustist. Kirjutage meile info@aire-edih.eu!

AIRE aitab tööstusettevõtete arenduseks raha juurde leida

Tartu linn liitus AIRE keskuse partnerite ringiga

Foto: Brait Pilvik

Tartu Linnavalituse pressiteade. Esmakordselt ilmunud 23.02.2022 veebilehel tartu.ee
Foto: Brait Pilvik

Tartu linn liitus tehisintellekti- ja robootikakeskuse AIRE (AI & Robotics Estonia) partnerite ringiga, mis pakub tööstusettevõtetele koolitusi, nõustamist ja uudseid digitaliseerimise rätseplahendusi, mida eraturult valmislahendusena ei leia. AIRE partneriks olemine aitab kaasa Tartu linna eesmärkidele nutika tööstuse valdkonnas ning osaleda aktiivselt digitaliseerimist toetava ettevõtluskeskkonna loomisel. 

AIRE viib kokku kliente ja teenusepakkujaid, kelleks võivad olla näiteks tehisintellekti lahenduste loojad, robotsüsteemide arendajad ja tarnijad ning erasektoris digitaliseerimise strateegiate koostajad. Lisaks aitab keskus hinnata ettevõtete digiküpsust ning pakub võimalust katsetada lahendusi, tehnoloogiat ja tarkvara enne suurte investeeringute tegemist. Keskuse eesmärgiks on tõsta Eesti tööstusettevõtete konkurentsivõimet välisturgudel.

“Soovime Tartu piirkonna tööstusettevõtteid tehisintellektil ja robootikal põhinevate lahenduste kasutusele võtmisel mitmekülgselt toetada. Tänu pakutavatele teenustele ning ulatuslikule koostöövõrgustikule muudab AIRE keskus ettevõtjatele sobivate lahendusteni jõudmise oluliselt lihtsamaks. Digitaliseerimine aitab lisaks muudele võitudele jõuda suuremat lisandväärtust loovate ning kõrgemalt tasustatud töökohtadeni, mis on linna seisukohalt igati soovitud arengusuund,” lausus abilinnapea Raimond Tamm.

Oluline eesmärk on aidata ettevõtetel leida tehisintellekti ja robootika arendusprojektide elluviimiseks lisarahastust (struktuuritoetustest, taastefondist, Horisont programmist, DEP ehk Digital Europe programmist ja mujalt). 

Keskuse eestvedaja on Tallinna Tehnikaülikool, partneriteks on Tartu Ülikool, Eesti Maaülikool, teadus- ja ärilinnak Tehnopol, Tartu Teaduspark, Innovaatiliste Masinaehituslike Tootmissüsteemide Tehnoloogiate Arenduskeskus (IMECC OÜ) ja Tartu linn. Koostööpartneritena on kaasatud erialaliidud, klastrid, kaubanduskoda, telekommunikatsioonifirmad, robotsüsteemide arendajad, pangad, robotite maaletoojad jt.

Tehisintellekti ja robootika teenuskeskus AIRE on Eesti lüli Euroopa digitaalsete innovatsioonikeskuste võrgustikus (ingl European Digital Innovation Hubs ehk EDIH). Eesti keskuse ettevalmistamist ja käivitamist toetab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium alates 1. juunist 2021. 

Lisainfo:
Katrin Kask, Nutika ettevõtluse valdkonnajuht, Tartu Linnavalitsus, katrin.kask@tartu.ee 

Kirke Maar, tehisintellekti ja robootika teenuskeskus, kirke.maar@taltech.ee

Eesti riik investeerib ettevõtete konkurentsivõime tõstmisse üle poole miljoni euro

Teadus- ja ärilinnak Tehnopol koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga loob tehisintellekti (ingl k Artificial Intelligence ehk AI) arenguprogrammi eesmärgiga tõsta tööstus- ja andmemahukate ettevõtete võimet tõusta väärtusahelas kõrgemale. 

„Tehisintellektipõhised lahendused ei ole ainult globaalsete ettevõtete nagu Facebook, Amazon, Google jt mängumaa, vaid see on üha kasvav tehnoloogiavaldkond, mille nutikal rakendamisel saavad enda tööprotsesse parendada ning suurema lisandväärtusega tooteid välja töötada kõik ettevõtted, kes kasutavad oma ärimudelis veidigi andmeid,“ selgitas ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt. „Uue tehnoloogia kasutuselevõtuga liiga hilja peale jäämine nõrgestab nii ettevõtete endi kui ka Eesti majanduse konkurentsivõimet tervikuna. Seetõttu on riigipoolne tugi turutõrke eemaldamiseks ja tehisintellekti kasutuselevõtu kiirendamiseks oluline.“ 

Tehisintellekti lahenduste kasutuselevõtt on kapitalimahukas ja eeldab eri osapoolte valdkondlikke teadmisi, mistõttu on nende kasutuselevõtul tekkinud tõrge. Varajase faasi investeeringute vähesus kimbutab ka tehisintellekti lahenduste loojaid ja seetõttu ei jõua need lahendused tihtipeale turule. Tehnopoli AI arenguprogrammi üheks eesmärgiks on seda muuta ja toetada ettevõtteid, kes soovivad oma protsessidesse tuua AI lahendusi. 

Selleks korraldab Tehnopol kaks arendusmaratoni, viib läbi AI kiirendi ning toetab rahaliselt 6-8 tehisintellekti pilootprojekti. Kokku investeerib Eesti riik Tehnopoli AI arenguprogrammi ligi 600 000 eurot.   

Tehnopoli tegevjuht Indrek Orav ütles, et tehisintellekti arenguprogrammi elluviimine kattub otseselt Tehnopoli strateegilise eesmärgiga toetada maailma muutvaid tehnoloogiaid ja innovatsiooni. “Soovime toetada ettevõtete arengut innovaatiliste lahenduste kasutuselevõtul ja tehisintellekt seda kindlasti ka on. Väga hea meel on selle üle, et riik on üheks strateegiliseks suunaks valinud tehisintellekti ja robootika valdkonna ning see programm on üks esimesi, mis on ellu kutsutud just selle arendamiseks,” ütles Orav.   

Tehnopoli äriarendusjuht Martin Goroško lisas, et vajadus toe järele tehisintellekti lahenduste kasutuselevõtul on selgelt olemas. “Oma töös ettevõtetega näeme, kuidas tehisintellekti kasutuselevõtt lahendaks mitmeid kasvu ja arengut tõkestavaid väljakutseid. Samas puudub varajase faasi piloteerimiseks kapital ja teadlikkusest tulenev julgus. Antud programmiga viimegi AI väljakutsed ja lahendused kokku, finantseerime pilootprojektide elluviimist ja läbi selle tekitame positiivseid eeskujusid valdkonnas,“ lisas Goroško. 

Tehnopoli AI arenguprogrammist on oodatud osa võtma nii tehisintellekti väljakutseid omavad tööstusettevõtted, andmemahukad ettevõtted kui ka lahendusi pakkuvad iduettevõtted, teadus- ja tudengimeeskonnad ning hargettevõtted. Pilootprojektile rahastuse saamise eelduseks on osavõtt arendusmaratonist. Rahastusotsuse teeb projektiplaani ja esitluse alusel maratoni lõpus ekspertpaneel, kuhu kuuluvad valdkonna tipptegijad ja teadlased. 

Arenguprogramm kestab 2022. aasta lõpuni. Registreerimine AI arendusmaratonile ja kiirendisse on avatud. Lisainfot Tehnopoli AI arenguprogrammi ja kandideerimise kohta leiab: AI.tehnopol.ee 

AIRE aitab tööstusettevõtteid robotiseerida ja muuta veelgi nutikamaks

Artikkel ilmus TalTechi ajakirjas Mente et Manu.

Me kõik tunneme kedagi, kes tunneb mõnda Airet, keda statistikaameti andmetel on Eestis kokku 712. Kui enim selle nimega daame elab Võru-, Saare- ja Läänemaal, siis Eestis tegutseb ka üks suurtähtedega AIRE – tehisintellekti- ja robootikakeskus.

Selle AIRE eesmärk on aidata Eesti tööstusettevõtetel suurendada konkurentsivõimet nii kodusel Maarjamaal kui ka välisturgudel. AIRE seob kokku teadlased ja eksperdid Eesti ülikoolidest, riigiasutustest ja teadusparkidest ning ehkki keskusel on vanust vaid loetud kuud, on juba nii mõndagi ette näidata.

Näiteks AS Valdek, mis tegeleb lehtmetallist toodete valmistamisega, leidis tee AIRE juurde tänu ettevõttes töötava Ivar Vipperi magistritööle tehisnägemise lahendustest. Nüüd on TalTechi tarkvarateaduse instituudi teadlased Juhan Ernits, Gert Kanter ja Vahur Kotkas partneriks Valdeku tippspetsialistidele, et koos luua targa lao demoprojekt.

See on jälgimissüsteem, mis seirab erinevates tootmisfaasides olevate toodete ja komponentide asukohta ettevõtte ladustamispindadel, mida on kokku ligi 500 m². Süsteem kasutab olemasolevaid turvakaameraid, mis suudavad jälgida nii kahveltõstukite kui ka -kärude liikumist.

TalTechi teadlased tegelevad süsteemi toimimiseks vajaliku kaardi loomise automatiseerimise ning aluste liikumise tuvastamise algoritmide täiustamise ja sobitamisega ettevõtte töösse. Demoprojekti lõppsihiks on digitaalse kaksiku loomine, mille abil saab keerulisi ja raskekaalulisi seadmeid liigutamata välja selgitada, kuidas ja kus peaksid tegema tööd inimesed ja robotid. Eriti asjakohane on see siis, kui on vaja tootmist ümber korraldada.

IT-teadlase Juhan Ernitsa sõnul on sellist tüüpi ettevõtteid Eestis üsna palju ning selles peitubki peamine vastus, miks targa lao süsteem on oluline. „Valdeku ja TalTechi kogemust saavad kasutada ka teised Eesti firmad oma laohoonetes paremini opereerimiseks,“ rõhutab Ernits.

Teiseks demoprojektiks on robotite liikumise autonoomsus. Tartu Ülikooli teadlase Karl Kruusamäe juhitava rakendusliku teadustöö eesmärgiks on saada robot liikuma viisil, mis oleks ohutu nii inimesele kui ka tehisintellektiga masinale endale ja seda dünaamilises keskkonnas. Näiteks ladudes, kaubanduskeskustes, kontorites.

Robot teab, kuidas jõuda sihtpunkti, mismoodi arvestada teele juhtuvate inimeste ja teiste robotitega. Masinate ülesandeks võib olla nii transport kui ka näiteks töö giidina.

Karl Kruusamäe visioneerib roboti võimalikke rolle haigla näitel: haiglapersonali aega saab kokku hoida nii, et õde ei peaks kiirete testitulemuste saamiseks patsiendi juurest lahkuma, vaid proovi transportimiseks kasutatakse robotit. Või aitab masin haiglakülastajal leida tee parklani.

AIRE on tehisintellekti- ja robootikakeskus. Mida see tähendab ettevõtte vaates?

IMECC OÜ asutaja ja TalTechi professor Jüri Riives rõhutab, et robotiseerimine ei ole asi iseeneses, vaid praktiline tegevus, mis peaks tooma ettevõttele kasu. „AIRE koolitustel vaatame robotiseerimist neljas tahus. Esiteks: miks ettevõte peab robotiseerima? Teiseks: kas robotiseerimine on ettevõttele otstarbekas? Kolmandaks: kuidas ja mille abil robotiseerida ehk milline siis see robot ja kõik muu sinna juurde kuuluv peaks olema? Ja neljandaks: mida see lahendus ettevõttele tähendab, mida me mõõdame ja mida see peaks andma,“ loetleb Riives.

Koolitusel osalenud K.Met AS esindaja Anni Pea sõnul aitab töö robotiseerimine nende ettevõttes tõhustada tootmisprotsesse ning kavandada tootearendust. „Seoses tootmise laienemisega ning uude tootmishoonesse kolimisega panustan eriti AIRE-st saadud uuele informatsioonile, teadmistele, et teha meile sobiv valik uute koostöö- ja keevitusrobotite soetamiseks ning kaasamiseks toodete valmistamisel,“ märgib Pea.

Lisaks koolitustele aitavad ettevõtjail tehismõistuse ja robootika kasutamise võimalusi leida AIRE klubid, kus mõttekaaslaste seltskonnas saab vahetada kogemusi, ideid ja unistusi. Tallinnas on see toimumas detsembri alguses, Tartus on klubi juba korra kogunenud ning seal osalesid teadlased, üliõpilased, teadusparkide ja linnavalitsuse esindajad ning ettevõtjad sellistest sektoritest nagu robootika ja IT, metallid ja mehaanika, puit, toidutööstus, pangandus.

Kõiki neid julgustas TalTechi ettevõtlusprorektor Sven Illing ja soovitas kindlasti omavahelist suhtlust jätkata, tuues näiteks Silicon Valley, kus edulood sünnivad just tänu kontaktidele, vestlustele ja võrgustikule. „AIRE üks oluline ambitsioon on aidata tööstusettevõtteid ja nende toetajatena ülikoole ja IT-firmasid õigete usteni, et leida täiendavaid rahastamisallikaid. Raha taha head ideed ei jää, aga alati ei ole lihtne osapooli kokku viia,“ rõhutas Illing.

AIRE tugevus peitubki mitmekülgsuses: praktilised koolitused ja demoprojektid ning mitteformaalsed kohtumised ja klubid aitavad langetada ratsionaalseid digiteerimisotsuseid ning toetavad ettevõtet selle arenguteel. See on teadlaste, ekspertide, tippspetsialistide ja ettevõtjate kogukond, mis loob uut teadmist ja kogemust ning on valmis seda jagama ka nendega, kes AIRE-ga liitumist kaaluvad.

AIRE eestvedajaks on Tallinna Tehnikaülikool, partneriteks Tartu Ülikool, Eesti Maaülikool, teadus- ja ärilinnak Tehnopol, Tartu Teaduspark ja Innovaatiliste Masinaehituslike Tootmissüsteemide Tehnoloogiate Arenduskeskus (IMECC). Keskuse ettevalmistamist toetab ligi poole miljoni euroga Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning tegevusi viivad üheskoos ellu Eesti ülikoolid ja teaduspargid. Koostööpartneriteks on erialaliidud, klastrid, kaubanduskoda, pangad, telekomiettevõtted, robotsüsteemide arendajad, robotite maaletoojad.

Liitumiseks võta ühendust AIRE keskusega.

AIRE paneb roboti rahvahulkades sujuvalt liikuma

Valdek leidis AIRE

Digitaliseerida! Aga kuidas?

AIRE mõttekaaslaste klubid

AIRE pere

AIRE pakub tehisintellekti nõustamist väikese ja keskmise suurusega tööstusettevõtetele

Tehisintellekti ja robootika keskus AIRE (AI & Robotics Estonia) hakkab pakkuma nõustamist ’Tehisintellekti lahenduste otstarbekuse ja ettevõtte suutlikkuse hindamine’.

Tehisintellekti nõustamise tulemuseks on eksperthinnang, sealhulgas ettevõtte hetkeseisu kaardistus, digitehnoloogiate ja andmete kasutus, tehisintellekti lahenduste rakendamise võimalikkus/eeldused ja otstarbekus. Teenus on mõeldud väikese ja keskmise suurusega tööstusettevõtetele, kellel on soov ja võimekus investeerida tehisintellekti lahendustesse ettevõttes.

AIRE teenuste saamise eelduseks on AIRE digiküpsuse hindamise läbimine (IMECC OÜ) ning AIRE teenuse saamine läheb ettevõttele kirja VTA (vähese tähtsusega abi) kasutamisena. AIRE tehisintellekti nõustamise teenuse VTA summa on 1500 eur km-ga.

Huvi korral võta palun ühendust sellel lingil ning märgi eraldi vaba vastusega lahtrisse, et olete huvitatud tehisintellekti nõustamisesest või kirjutage koolitused@aire-edih.eu.

AIRE pakub tehisintellekti nõustamist väikese ja keskmise suurusega tööstusettevõtetele