AIRE #5 klubiüritusel koguneti Yanu robotbaari ümber

13. aprillil toimus AIRE #5 klubiüritus ja seekord saadi kokku Tartu äärelinnas Yanu OÜ tööstushoones, kus moodsa robotbaari ümber said tööstusettevõtete esindajad teada erinevatest võimalustest rahastuse leidmiseks ning tehisintellekti- ja robootikalahenduste rakendamiseks.

AIRE klubi algas sisuka paneelvestlusega teemal „Tehisintellekt tööstuses“, mida juhtis Lauri Antalainen ettevõttest DigiWise. Ürituse teises pooles tutvustas Kirke Maar AIRE uut finantseerimisnõustamise teenust. Kersti Kuusksalu rääkis ettevõtete digitaliseerimise teekonnast ning Katrin Kask kirjeldas Tartu ettevõtjatele suunatud digitaliseerimistoetust.

Paneelvestluses jagati omavahel parimaid praktikaid ja võimalusi, kuidas teha koostööd ülikoolidega. Alan Adojaan Yanu OÜ-st jagas oma mõtteid robotbaari arendamisest ning kirjeldas, kuidas ärivajadus sillutas tee Tartu Ülikooli teadlaste juurde, kellega koos asuti probleemi terviklikult lahendama. Nüüd on plaanis muuta robotkäe liikumist sujuvamaks ja inimesele sarnasemaks. Alan mainis, et Euroopa Liidus tohib nüüd tehisintellekti kasutada ka radioloogias. „Järelikult on usaldus selle tehnoloogia vastu olemas,“ tõdes ta.

Leanest OÜ esindaja Marko Saviauk, kes on ellu viinud enam kui 20 tehisintellekti projekti, tõi vestluses esile, et on hea, kui tehisintellekt suudab puitdetaili kvaliteeti kontrollida vähemalt sama hästi kui inimene. Sellega hoitakse väga palju inimeste aega kokku. „Tehisintellekti kasutamine on lihtne. Kõige keerulisem ja ajamahukam on tehisintellekti treenimine,“ kirjeldas Marko üht suurimat probleemide komplekti tehisintellekti arendamisel.

Oskar Kilk ettevõttest TORM Metall OÜ selgitas, et piir roboti ja automaatika vahel on hajus. Tootmisliini puhul ei näe me enamasti robotkätt, kuid ometi on tegu robotiga. „Miks me automatiseerime? Ikka selleks, et teha väiksemate ressurssidega rohkem. See tasub ennast ära,“ selgitas Oskar ning lisas, et tootmise puhul on väga oluline defineerida, mida tähendab ettevõtte jaoks hea tulemus. „Seda meile tehisintellekt ette ei ütle,“ nentis ta.

Tartu Ülikooli esindaja Karl Kruusamäe tõdes, et tööstuse automatiseerimisest rääkides on esmalt väga oluline see, kuidas sõnastada küsimus, millele asutakse vastust otsima. Alati ei olegi probleemi lahenduseks ilmtingimata just robot või tehisintellekt, kuid tööstusettevõtte puhul sisaldab lahendus enamasti mõnda tehnoloogilist komponenti. Karli sõnul on andmete kogumine tehisintellekti arendamise juures üks kriitilise tähtsusega etapp.

Suupistete ja kerge grilli kõrvale jätkus juttu kauemakski ning taustaks kõlises jää Yanu robotbaari klaasides. Kokku osales sel korral AIRE klubiüritusel enam kui 49 inimest.

Vaata paneelvestlust.

AIRE eestvedajaks on Tallinna Tehnikaülikool, partneriteks Tartu Ülikool, Eesti Maaülikool, teadus- ja ärilinnak Tehnopol, Tartu Teaduspark ja Innovaatiliste Masinaehituslike Tootmissüsteemide Tehnoloogiate Arenduskeskus (IMECC). Keskuse ettevalmistamist toetab ligi poole miljoni euroga Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning tegevusi viivad üheskoos ellu Eesti ülikoolid ja teaduspargid. Koostööpartneriteks on erialaliidud, klastrid, kaubanduskoda, pangad, telekomiettevõtted, robotsüsteemide arendajad, robotite maaletoojad. 

AIRE #5 klubiüritusel koguneti Yanu robotbaari ümber

Tarmeko Spooni tootmisjuht Jaan Kraav: „Investeering tehisintellekti oli õige otsus!“

„Võrreldes inimese tööga tagab tehisintellekt (AI) ühtlasema kvaliteedi. Robotid on head just töölõikudes, kus tegemist on rutiinse tööga,“ selgitab ASi Tarmeko Spoon tootmisjuht Jaan Kraav. AI positiivset mõju võib näha nii silmaga kui ka arvudes. 

Kuigi Tarmeko Spoon otsis juba mõnda aega võimalust tootmise efektiivsuse tõstmiseks ning mõningate „pudelikaelade“ kaotamiseks, tõi otsus osaleda Tehnopoli korraldatud AI arendusmaratonil neile veebruaris võiduka rahasüsti ja investeeringu, mis muutis ettevõtte elu.

Enam kui kahekümnest kandideerijast valis žürii välja algul neliteist tootmisettevõtte jaoks mõeldud tehisintellekti projekti, millest omakorda neli paremat said investeerimiseks ja eesmärkide täitmiseks kokku 190 000 eurot. Võitjate seas oli ka spooni ja vineeri tootva Tarmeko Spooni ühisprojekt Leanestiga, kellega oli varemgi koostööd tehtud.

Silmaga nähtav tõus

Rahasüst 65 000 eurot aitas võtta ettevõttes kasutusele AI tehnoloogial põhineva kaamera, mis tuvastab juba spooni treiliini peal spooni vead, selgitab, milline on materjali kvaliteet ning lõpuks teeb selle informatsiooni põhjal otsuse, kust kohast tuleb materjali lõigata. Inimese silm jääb AI silmale kõvasti alla. Projekti lõplikke tulemusi peaks nägema aasta-kahe jooksul.

AI abil on võimalik tõsta spooni treimise liini kiirust kuni 30 protsenti ja võrreldes täna kasutusel oleva süsteemiga tõsta kuivatatava spooni kvaliteeti kolm protsenti. Tänu sellele saaks ühe töövahetuse ära jätta. Samuti ei oleks ettevõttele probleem, kui nõudlus peaks kasvama.

Edaspidi on plaan hakata AI abil ka valmistooteid sorteerima. Seal on praegu kolmes vahetuses tööl kokku kuus inimest, kes hakkavad muid tööd tegema. AI kasutamine ja efektiivsuse kasv ei tähenda siiski töötajate arvu vähenemist, vaid tööülesannete ja -protsessi kohendamist ja muutmist.

Ilma inimeseta Kraavi sõnul ei saa. AI teeb kiiresti ära rutiinse või ülimat täpsust nõudva töö, mida inimsilm sellise ajaga ilmaski ei suuda, aga kogu protsessi juhib ja mõtestab siiski inimene. Roboteid on ettevõttel praegu töös kolm, aga plaan on neid juurde muretseda. Oluline on märkida, et koroonakriis ja ka sõda Ukrainas ei ole Tarmeko Spooni töömahtu seni mõjutanud, pigem tuleb tööd aina juurde.

Kui käiku läheb kogu AI projekt, millega Tarmeko Spoon üheskoos Leanestiga teadus- ja ärilinnaku Tehnopol korraldatud tehisintellekti ehk AI arendusmaratoni võitis ja teostuseks rahasüsti sai, võib oodata koguni 15-protsendilist käibekasvu ning toote omahinna alanemist seoses palgi ja energiakulu  kokkuhoiuga. Plusse, mida AI kasutuselevõtt kaasa tõi, on veelgi, aga kõigest ei ole Jaan Kraavi sõnul mõistlik enne õiget aega rääkida.

Kuidas jõuab tootmisettevõte tehisintellektini?  

Selle taustal võib mõnigi tootmisettevõte mõelda, kuidas otsustada, kas AI investeering on mõistlik või kuidas selleni jõuda. Millised on riskid? „Tarmeko Spoon otsis tegelikult juba mõnda aega erisugustele probleemidele lahendusi, aga seda õiget ei leidnud ega leidnud,“ avaldab Kraav. „Meie hea koostööpartner Leanest OÜ pakkus üht lahendust juba varem, aga kuna see oli kallim ja ka probleemi lahenduse aeg oleks väga pikk olnud, jäi see plaan katki.“ Lõpuks tekkis Leanestil idee, kuidas AI-d rakendada ja ühtlasi Tarmeko Spoonile see lahendus soodsamaks ja samas tasuvaks teha.

„Esimene projekt, mille töösse panime, oli palgisorteerimise liin. AI-l põhinev kaamera hindab kvaliteeti ja otsib kõik praakpalgid kiiresti välja. „Operaator ju ei pruugi näha 360 kraadi ulatuses ümber palgi kõiki puudusi, aga AI kaamera suudab.“

AI maratonil kaitstud projekti algne plaan oli hoopis ühe teise liini efektiivsust ja tootlikkust tõsta. „Mõtlesime, et paigaldame sinna kaamera, mis annaks liinile informatsiooni, kust õigeid lõikeid teha, aga selgus, et selle hind olnuks väga kõrge. Mõtlesime siis, et kuidas saaks teisiti. Ja tulemus oligi see, millega me koos Leanestiga AI maratonil osalesime – et me ei kuivataks asjata spooni, mis järeltöötluses nagunii välja praagitakse, sest see on oluline aja- ja ressursikulu. Nagu näha, siis hakkasime pudelikaela hoopis teise koha pealt lahendama. Ja see oli õige otsus! Nüüd saame kohe alguses spooni kvaliteedi teada ning see ei selgu alles järgmistes töölõikudes, kui oleme juba asjatuid kulutusi teinud.“

Kohtumine AIREga 

Talvel toimunud AI maratonil kohtus Tarmeko Spoon ka AIREga ehk tehisintellekti- ja robootikakeskuse esindajatega. AIREt on Eesti kandidaat Euroopa digitaalse innovatsiooni keskuste võrgustikku, millega rahastatakse 2022-2025 keskusi üle Euroopa. AIRE-t võib pidada Eesti digitaalse innovatsiooni keskuseks, kust iga Eesti ettevõte, kes AI või uuemate tehnoloogiate vastu huvi tunneb, kindlasti abi saab. Koostöö Tallinna Tehnikaülikooli ja Tartu Ülikooli teadlastega lisab aga vajalikku usaldusväärsust.

Just AIREst soovitati Tarmeko Spoonile AI rakendamiseks appi mentorit, kes projekti käigus kasulikke nõuandeid ja häid soovitusi jagaks. Üks asi on AI teoorias, hoopis teine asi aga reaalses tootmises, kus on palju muid tegureid, millega tuleb arvestada.

Selleks toetajaks, kes puutub kokku igapäevaselt erinevate AI lahendustega, osutus Tähve Lõpp – mees, kes on 22 aastat tegutsenud IT-valdkonnas ja osalenud kõikvõimalike tarkvaralahenduste loomisel. Viimased kolm aastat on ta töötanud Ericsson Eestis Smart Manufacturingüksuse juhina ja kus on käsil mitmeid põnevaid uuendusi, millest on aga tema sõnul veel vara rääkida. Palju sellest on seotud loomulikult AI-ga. „Võin nii palju vihjata, et millalgi võiks Ericssoni Tallinna tehasest olla digitaalne kaksik… See võtab muidugi aega, aga ükskord see tuleb.“

AI ei aita, kui tootmisprotsessid pole korras

Tähve Lõpp rõhutab, et kui ta kümmekond aastat lõi erinevaid tarkvaralahendusi nii Eestis kui ka välismaal nii era- kui avalikus sektoris, siis tema süda kuulub nüüd just tööstusele. See on üks põhjus, miks ta Tarmeko Spooni AI rakendamisse soovib panustada. „Tunnistan, et mind on tootmissektor alati tõmmanud, vist seepärast, et seal tehakse meie kõigi heaks midagi konkreetset valmis, mida meil on igapäevaelus vaja. Näiteks Ericssonis toodame mobiilside seadmeid, et inimesed saaksid omavahel suhelda.“

Samas pole saladus, et Eestis on tootmissektor digitaliseerimises oma arengus paljude teiste sektoritega võrreldes taga (kes teab, ehk isegi kümme aastat), aga AI jõuab ka sinna. „Täna veel mitte, aga see aeg tuleb ja üsna kiiresti.“ Igal juhul ettevõtted, kes tahavad olla turul veel 10 või 15 aastat, peaks Tähve sõnul kindlasti AI-le mõtlema, sest muidu sulab mis tahes praegune eelis nagu kevadine lumi. Tulevik on AI päralt.

„Peamine on, et tootmisprotsessid peavad olema korras, kusagilt ei tohi logiseda. AI valet protsessi korda ei tee. Innovaatiliste lahenduste otsimisel tuleks eelnevalt selgitada, kui kasulik see kokkuvõttes on.“ AI tehnoloogia puhul võiks eksperdi sõnul kehtida reegel – kui see toob vajaliku muutuse aastaga, siis teha kohe investeering, kui kahe aastaga, siis tuleks veel mõelda. Kui aga võtab aega kolm aastat, visake plaan kõrvale. „Automatiseerimise viise on hästi palju, aga oluline on selgitada, kus efektiivsust enim on vaja ja mis on kõige mõistlikum – ehk kus saavutatakse kõige suurem kokkuhoid kuludes või ajas. Ericssoni näitel võib välja tuua tohutu testandmemahtude masinõppepõhise analüüsimise,“ rõhutab Tähve Lõpp. Kui ettevõte ise jääb AI kasutuselevõtu otsustamisel hätta, siis Eestis saab kindlasti abi kas AIREst, aga on ka palju teisi häid IT-valdkonna eksperte ja konsultatsioonifirmasid. „Otsige nad üles, nõu küsimiseks ei ole vaja mingeid investeeringuid teha,“ soovitab Tähve Lõpp.

ASi Tarmeko Spoon ja Ericsson Eesti projekte toetas Tehnopoli AI programm koostöös tehisintellekti- ja robootikakeskuse AIRE-ga.

AIRE eestvedajaks on Tallinna Tehnikaülikool, partneriteks Tartu Ülikool, Eesti Maaülikool, teadus- ja ärilinnak Tehnopol, Tartu Teaduspark ja Innovaatiliste Masinaehituslike Tootmissüsteemide Tehnoloogiate Arenduskeskus (IMECC). Keskuse ettevalmistamist toetab ligi poole miljoni euroga Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning tegevusi viivad üheskoos ellu Eesti ülikoolid ja teaduspargid. Koostööpartneriteks on erialaliidud, klastrid, kaubanduskoda, pangad, telekomiettevõtted, robotsüsteemide arendajad, robotite maaletoojad. 

Tarmeko Spooni tootmisjuht Jaan Kraav: „Investeering tehisintellekti oli õige otsus!“

AIRE klubi #6 toimub Industry 5.0 konverentsi raames

AIRE Klubi

AIRE klubi on ürituste seeria, mille eesmärk on luua vaba ja vahetu keskkond robootika ja tehisintellekti valdkonna huvilistele omavaheliseks suhtlemiseks ja võrgustumiseks. Oodatud on teadus- ja arendusasutuste, tööstusettevõtete, IT- ja elektroonikaettevõtete, erialaliitude, tugiorganisatsioonide ja rahastajate esindajad.

AIRE kuues klubiüritus toimub Industry 5.0 konverentsi raames
25. mail algusega kell 16.15 TalTech Mektorys ja keskendub erakapitali kaasamisele.

Kuidas hoogustada tööstusettevõtete arengut, kaasates täiendavat finantseeringut investoritelt? Levinud on arusaam, et tööstusettevõtete toetusvõimalused peituvad pangalaenus, omafinantseeringus või riiklikes toetusmeetmetes. Tegelikult on üks variant kaasata kapitali täiendavate investeeringutena. Klubiüritusel kuuleme erinevaid kogemuslugusid ja pakume erakapitali kaasamise nõustamisvõimalust.

Registreeruge Industry 5.0 konverentsile SIIN.
Osalemine AIRE #6 klubiüritusel on tasuta ja registreeruge SIIN.

AIRE klubi #6 Programm (16:15-19:00):

■  16:15-16:20 (Saabumine)

■  16:20-16:25 Tervitussõnad. TalTech ettevõtlusprorektor ja AIRE juhtkomitee liige Sven Illing tutvustab AIRE finantseerimise nõustamise teenust.

■  16:25-16:45 Kogemuslugu erakapitali kaasamisest (Siim Nellis, HUUM OÜ)

■ 16:45-17:05 Kogemuslugu erakapitali kaasamisest (Mart Suurkask, Bercman Technologies AS)

■  17:05-17:10 Jaanus Vahesalu, Tallinna ettevõtluskeskuse juht tutvustab „Tallinna toetusmeetmed ettevõtjatele“

■  17:10-17:15 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi nõunik Annely Tank tutvustab tööstuse toetusmeedet „Digipööre ettevõtluses“

■ 17:15-19:00 Võrgustumine. Snäkid ja joogid. Üllatusesineja!



Industry 5.0 tutvustus

Industry 5.0 lisab inimliku mõõtme Industry 4.0 raamistikust tuttavale automatiseerimisele ja digitaliseerimisele. Industry 5.0 mitte ainult ei aita robotite abil teha tööd kiiremini ja paremini, vaid fookusesse tõuseb ka inimvõime ära tunda muutuse vajadust ja muutust edukalt ellu viia. Suure pildi nägemises ja muutuse elluviimisel on inimesel jätkuvalt juhtroll ning sellele tänavu keskendumegi.

Konverentsi eesmärkideks on:

  • tuua kokku enamik Eesti tööstusettevõtetest ja soodustada kestliku majandamise dialoogi riigi ja sidusrühmade vahel;
  • demonstreerida digi-, rohe- ja innovatsioonipöörde laiemat mõju ühiskonnas;
  • näidata, et kolmikpöörde kriitiline eeldus on juhtimise kvaliteet ja muutuse juhtimise oskus;
  • tutvustada teadus- ja arenduskoostöö parimaid praktikaid nii Eestist kui mujalt.

Konverentsil osalevad tootmisettevõtete juhid ja tootmisjuhid, ülikoolide tootmise ja tööstuse õppejõud, riigisektori tootmise ja tööstusega tegelevad ametnikud ning IT-ettevõtete tootmise automatiseerimise ja digitaliseerimisega seotud juhid ja keskjuhid.

Konverentsi toimub 8. korda ja igal aastal osaleb 400-500 professionaali. Tänavu ootame hübriidformaadis kohapeale ca 200 osalejat ning distantsil liituma veel vähemalt sama palju. Sündmus on kutsutud külalistele tasuta. Konverentsi korraldavad AIRE, MKM, TalTech, EAS, ITL ja Confent.

Püsige kursis 2022. aasta konverentsi arengutega liitudes konverentsi Facebook lehega.

AIRE aitab tööstusettevõtete arenduseks raha juurde leida

Tehisintellekti- ja robootikakeskus AIRE (AI & Robotics Estonia) hakkab alates aprillist pakkuma uut teenust tööstusettevõtetele – nõustamisteenus finantsalase lisarahastuse leidmiseks. Uue teenusega soovib AIRE olla teejuhiks õigete rahastusallikateni jõudmisel. 

AIRE uus teenus annab tööstusettevõtetele hea võimaluse sobivate rahastustingimuste leidmiseks ja välja valimiseks.  

Riigi ja EL toetuste leidmise alane nõustamine  

Tööstusettevõtted võivad leida küll omal käel erinevaid toetusi, kuid nende seast sobiliku leidmine on sageli keeruline – seetõttu on AIRE otsustanud alustada finantsalase nõustamisteenuse pakkumist. „Teeme koostööd Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusega (EAS), Eesti Teadusagentuuriga (ETAG), Euroopa Komisjoniga (EK) ning Enterprise Europe (EEN) võrgustikuga, et kaardistada konkreetse ettevõtte tehisintellekti ja robootika arenduste ideed ning suunata ettevõte õige rahastaja juurde,“ kirjeldas tehisintellekti- ja robootikakeskuse juht Kirke Maar teenuse osutamise protsessi.  

Erakapitali kaasamise toetamine 

Tööstusettevõtete arengu hoogustamiseks vajalik finantseering ei pea tulema ainult omakapitali, pangalaenu või avaliku toetusskeemi põhiselt. Üks võimalik variant on kaasata finantseering läbi erakapitali investeeringute. Tehnopoli nutitehnoloogiate valdkonna juhi Anu Puusaagi sõnul on erakapitali kaasamise kõige olulisemaks eelduseks oma toote olemasolu või ambitsioon oma toote arendamiseks. „ Pakume praktilist ja turupõhist nõustamisteenust, kuidas ettevõttesse täiendavat kapitali tuua ja oma tegevust seeläbi kordades laiendada,“ tõi Anu Puusaag välja teenuse kasulikkuse, lisades, et tööstusettevõte saab ka nõu, kuidas täiendada oma ärimudelit ning arendada oma toodet või teenust. AIRE hindab ja loob vastavalt vajadusele otsekontaktid erakapitali pakkujatega nii Eestis kui välismaal. Lisaks nõustab tehisintellekti- ja robootikakeskus ka erakapitali kaasamisega seonduvate riskide osas ning toetab kapitali kaasamise protsessi juriidiliste ja finantsalaste professionaalide abiga. 

AIRE eestvedajaks on Tallinna Tehnikaülikool, partneriteks Tartu Ülikool, Eesti Maaülikool, teadus- ja ärilinnak Tehnopol, Tartu Teaduspark ja Innovaatiliste Masinaehituslike Tootmissüsteemide Tehnoloogiate Arenduskeskus (IMECC). Keskuse ettevalmistamist toetab ligi poole miljoni euroga Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning tegevusi viivad üheskoos ellu Eesti ülikoolid ja teaduspargid. Koostööpartneriteks on erialaliidud, klastrid, kaubanduskoda, pangad, telekomiettevõtted, robotsüsteemide arendajad, robotite maaletoojad. 

AIRE aitab tööstusettevõtete arenduseks raha juurde leida

Tartu linn liitus AIRE keskuse partnerite ringiga

Foto: Brait Pilvik

Tartu Linnavalituse pressiteade. Esmakordselt ilmunud 23.02.2022 veebilehel tartu.ee
Foto: Brait Pilvik

Tartu linn liitus tehisintellekti- ja robootikakeskuse AIRE (AI & Robotics Estonia) partnerite ringiga, mis pakub tööstusettevõtetele koolitusi, nõustamist ja uudseid digitaliseerimise rätseplahendusi, mida eraturult valmislahendusena ei leia. AIRE partneriks olemine aitab kaasa Tartu linna eesmärkidele nutika tööstuse valdkonnas ning osaleda aktiivselt digitaliseerimist toetava ettevõtluskeskkonna loomisel. 

AIRE viib kokku kliente ja teenusepakkujaid, kelleks võivad olla näiteks tehisintellekti lahenduste loojad, robotsüsteemide arendajad ja tarnijad ning erasektoris digitaliseerimise strateegiate koostajad. Lisaks aitab keskus hinnata ettevõtete digiküpsust ning pakub võimalust katsetada lahendusi, tehnoloogiat ja tarkvara enne suurte investeeringute tegemist. Keskuse eesmärgiks on tõsta Eesti tööstusettevõtete konkurentsivõimet välisturgudel.

“Soovime Tartu piirkonna tööstusettevõtteid tehisintellektil ja robootikal põhinevate lahenduste kasutusele võtmisel mitmekülgselt toetada. Tänu pakutavatele teenustele ning ulatuslikule koostöövõrgustikule muudab AIRE keskus ettevõtjatele sobivate lahendusteni jõudmise oluliselt lihtsamaks. Digitaliseerimine aitab lisaks muudele võitudele jõuda suuremat lisandväärtust loovate ning kõrgemalt tasustatud töökohtadeni, mis on linna seisukohalt igati soovitud arengusuund,” lausus abilinnapea Raimond Tamm.

Oluline eesmärk on aidata ettevõtetel leida tehisintellekti ja robootika arendusprojektide elluviimiseks lisarahastust (struktuuritoetustest, taastefondist, Horisont programmist, DEP ehk Digital Europe programmist ja mujalt). 

Keskuse eestvedaja on Tallinna Tehnikaülikool, partneriteks on Tartu Ülikool, Eesti Maaülikool, teadus- ja ärilinnak Tehnopol, Tartu Teaduspark, Innovaatiliste Masinaehituslike Tootmissüsteemide Tehnoloogiate Arenduskeskus (IMECC OÜ) ja Tartu linn. Koostööpartneritena on kaasatud erialaliidud, klastrid, kaubanduskoda, telekommunikatsioonifirmad, robotsüsteemide arendajad, pangad, robotite maaletoojad jt.

Tehisintellekti ja robootika teenuskeskus AIRE on Eesti lüli Euroopa digitaalsete innovatsioonikeskuste võrgustikus (ingl European Digital Innovation Hubs ehk EDIH). Eesti keskuse ettevalmistamist ja käivitamist toetab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium alates 1. juunist 2021. 

Lisainfo:
Katrin Kask, Nutika ettevõtluse valdkonnajuht, Tartu Linnavalitsus, katrin.kask@tartu.ee 

Kirke Maar, tehisintellekti ja robootika teenuskeskus, kirke.maar@taltech.ee

Eesti riik investeerib ettevõtete konkurentsivõime tõstmisse üle poole miljoni euro

Teadus- ja ärilinnak Tehnopol koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga loob tehisintellekti (ingl k Artificial Intelligence ehk AI) arenguprogrammi eesmärgiga tõsta tööstus- ja andmemahukate ettevõtete võimet tõusta väärtusahelas kõrgemale. 

„Tehisintellektipõhised lahendused ei ole ainult globaalsete ettevõtete nagu Facebook, Amazon, Google jt mängumaa, vaid see on üha kasvav tehnoloogiavaldkond, mille nutikal rakendamisel saavad enda tööprotsesse parendada ning suurema lisandväärtusega tooteid välja töötada kõik ettevõtted, kes kasutavad oma ärimudelis veidigi andmeid,“ selgitas ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt. „Uue tehnoloogia kasutuselevõtuga liiga hilja peale jäämine nõrgestab nii ettevõtete endi kui ka Eesti majanduse konkurentsivõimet tervikuna. Seetõttu on riigipoolne tugi turutõrke eemaldamiseks ja tehisintellekti kasutuselevõtu kiirendamiseks oluline.“ 

Tehisintellekti lahenduste kasutuselevõtt on kapitalimahukas ja eeldab eri osapoolte valdkondlikke teadmisi, mistõttu on nende kasutuselevõtul tekkinud tõrge. Varajase faasi investeeringute vähesus kimbutab ka tehisintellekti lahenduste loojaid ja seetõttu ei jõua need lahendused tihtipeale turule. Tehnopoli AI arenguprogrammi üheks eesmärgiks on seda muuta ja toetada ettevõtteid, kes soovivad oma protsessidesse tuua AI lahendusi. 

Selleks korraldab Tehnopol kaks arendusmaratoni, viib läbi AI kiirendi ning toetab rahaliselt 6-8 tehisintellekti pilootprojekti. Kokku investeerib Eesti riik Tehnopoli AI arenguprogrammi ligi 600 000 eurot.   

Tehnopoli tegevjuht Indrek Orav ütles, et tehisintellekti arenguprogrammi elluviimine kattub otseselt Tehnopoli strateegilise eesmärgiga toetada maailma muutvaid tehnoloogiaid ja innovatsiooni. “Soovime toetada ettevõtete arengut innovaatiliste lahenduste kasutuselevõtul ja tehisintellekt seda kindlasti ka on. Väga hea meel on selle üle, et riik on üheks strateegiliseks suunaks valinud tehisintellekti ja robootika valdkonna ning see programm on üks esimesi, mis on ellu kutsutud just selle arendamiseks,” ütles Orav.   

Tehnopoli äriarendusjuht Martin Goroško lisas, et vajadus toe järele tehisintellekti lahenduste kasutuselevõtul on selgelt olemas. “Oma töös ettevõtetega näeme, kuidas tehisintellekti kasutuselevõtt lahendaks mitmeid kasvu ja arengut tõkestavaid väljakutseid. Samas puudub varajase faasi piloteerimiseks kapital ja teadlikkusest tulenev julgus. Antud programmiga viimegi AI väljakutsed ja lahendused kokku, finantseerime pilootprojektide elluviimist ja läbi selle tekitame positiivseid eeskujusid valdkonnas,“ lisas Goroško. 

Tehnopoli AI arenguprogrammist on oodatud osa võtma nii tehisintellekti väljakutseid omavad tööstusettevõtted, andmemahukad ettevõtted kui ka lahendusi pakkuvad iduettevõtted, teadus- ja tudengimeeskonnad ning hargettevõtted. Pilootprojektile rahastuse saamise eelduseks on osavõtt arendusmaratonist. Rahastusotsuse teeb projektiplaani ja esitluse alusel maratoni lõpus ekspertpaneel, kuhu kuuluvad valdkonna tipptegijad ja teadlased. 

Arenguprogramm kestab 2022. aasta lõpuni. Registreerimine AI arendusmaratonile ja kiirendisse on avatud. Lisainfot Tehnopoli AI arenguprogrammi ja kandideerimise kohta leiab: AI.tehnopol.ee 

AIRE Klubi x Innovatsiooniliidrite Klubi: robootikast ja tehisintellekti innovatsioonist Fyma ning Thermory näitel

AIRE Klubi #3 toimus seekord koostöös Innovatsiooniliidrite Klubi ja Tartu Teaduspargiga ning kohtumispaigaks oli SPARK Demo heade mõtete linnas Tartus. Luubi alla võeti head näited robootika ja tehisintellekti kasutamisest kahe Eestis asutatud ettevõtte – Fyma ja Thermory – näitel.

Kahe klubi liikmeid tervitasid sõnavõttudega AIRE (AI & Robotics Estonia) juht Kirke Maar ja Tehnopoli äriarendusjuht Martin Goroško. Eelmisel aastal Innovatsiooniliidrite Klubiga liitunud Tartu linnavalitsuse poolt ütles tervitussõnad linnapea Urmas Klaas. Martin Goroško tutvustas osalejatele ka Tehnopoli AI arenguprogrammi, kuhu saab alates tänasest kandideerida.

Tehisintellekt aitab linnaruumi nutikamaks muuta

Masinnägemise tehisintellekti iduettevõte Fyma (For Your Motion Analytics, eesti keeles “Sinu liikumise analüütikast”) tegi ülevaate sellest, kuidas kasutada tehisintellekti lahendusi linnaruumi nutikamaks muutmiseks. Fyma loob oma klientidele väärtust läbi selle, et tehnoloogia suudab näha mustreid, koguda ja talletada andmeid. Kogutud info põhjal on ettevõttel võimalik langetada tarku otsuseid. 

Tehisintellekti kasutamine tekitab mitmeid küsimusi. Näiteks – kuidas suhestub tehisintellekt kehtivate isikuandmete kaitse (GDPR) nõuetega? Fyma on õpetanud tehisintellekti nii, et nägusid ei tuvastata ja see on isikuandmete kaitse nõuetega kooskõlas.

Tehisintellekti abil tootmisprotsessid tõhusamaks

Termopuidust tooteid valmistav Thermory kasutab oma tootmise protsessides samuti tehisintellekti lahendusi. Thermoryl on täna Põhja-Euroopas kaheksa tehast ja kolm saeveskit, nende tootmisüksused on varustatud kaasaegse tipptehnoloogiaga. Ettevõte on maailmas suurima käibega termopuidu tootja ning turuliider.

Thermory esindaja sõnul on nende suurimad väljakutsed olnud seotud tööjõuga – kuidas katta kasvavat nõudlust olemasoleva inimressursiga? Siinkohal tulevadki appi nutikad tehisintellekti lahendused. Thermory kogemus on näidanud, et kõige nutikam on robotiseerida need töölõigud, mis on füüsiliselt rasked ja kus on tegemist motoorse tööga.

Innovatsiooniliidrite Klubi tegemistega saab kursis olla jälgides klubi kodulehte.

AIRE tegemistel hoia silma peal keskuse kodulehel ja sotsiaalmeedias.

Pildistas: Brait Pilvik

AIRE aitab tööstusettevõtteid robotiseerida ja muuta veelgi nutikamaks

Artikkel ilmus TalTechi ajakirjas Mente et Manu.

Me kõik tunneme kedagi, kes tunneb mõnda Airet, keda statistikaameti andmetel on Eestis kokku 712. Kui enim selle nimega daame elab Võru-, Saare- ja Läänemaal, siis Eestis tegutseb ka üks suurtähtedega AIRE – tehisintellekti- ja robootikakeskus.

Selle AIRE eesmärk on aidata Eesti tööstusettevõtetel suurendada konkurentsivõimet nii kodusel Maarjamaal kui ka välisturgudel. AIRE seob kokku teadlased ja eksperdid Eesti ülikoolidest, riigiasutustest ja teadusparkidest ning ehkki keskusel on vanust vaid loetud kuud, on juba nii mõndagi ette näidata.

Näiteks AS Valdek, mis tegeleb lehtmetallist toodete valmistamisega, leidis tee AIRE juurde tänu ettevõttes töötava Ivar Vipperi magistritööle tehisnägemise lahendustest. Nüüd on TalTechi tarkvarateaduse instituudi teadlased Juhan Ernits, Gert Kanter ja Vahur Kotkas partneriks Valdeku tippspetsialistidele, et koos luua targa lao demoprojekt.

See on jälgimissüsteem, mis seirab erinevates tootmisfaasides olevate toodete ja komponentide asukohta ettevõtte ladustamispindadel, mida on kokku ligi 500 m². Süsteem kasutab olemasolevaid turvakaameraid, mis suudavad jälgida nii kahveltõstukite kui ka -kärude liikumist.

TalTechi teadlased tegelevad süsteemi toimimiseks vajaliku kaardi loomise automatiseerimise ning aluste liikumise tuvastamise algoritmide täiustamise ja sobitamisega ettevõtte töösse. Demoprojekti lõppsihiks on digitaalse kaksiku loomine, mille abil saab keerulisi ja raskekaalulisi seadmeid liigutamata välja selgitada, kuidas ja kus peaksid tegema tööd inimesed ja robotid. Eriti asjakohane on see siis, kui on vaja tootmist ümber korraldada.

IT-teadlase Juhan Ernitsa sõnul on sellist tüüpi ettevõtteid Eestis üsna palju ning selles peitubki peamine vastus, miks targa lao süsteem on oluline. „Valdeku ja TalTechi kogemust saavad kasutada ka teised Eesti firmad oma laohoonetes paremini opereerimiseks,“ rõhutab Ernits.

Teiseks demoprojektiks on robotite liikumise autonoomsus. Tartu Ülikooli teadlase Karl Kruusamäe juhitava rakendusliku teadustöö eesmärgiks on saada robot liikuma viisil, mis oleks ohutu nii inimesele kui ka tehisintellektiga masinale endale ja seda dünaamilises keskkonnas. Näiteks ladudes, kaubanduskeskustes, kontorites.

Robot teab, kuidas jõuda sihtpunkti, mismoodi arvestada teele juhtuvate inimeste ja teiste robotitega. Masinate ülesandeks võib olla nii transport kui ka näiteks töö giidina.

Karl Kruusamäe visioneerib roboti võimalikke rolle haigla näitel: haiglapersonali aega saab kokku hoida nii, et õde ei peaks kiirete testitulemuste saamiseks patsiendi juurest lahkuma, vaid proovi transportimiseks kasutatakse robotit. Või aitab masin haiglakülastajal leida tee parklani.

AIRE on tehisintellekti- ja robootikakeskus. Mida see tähendab ettevõtte vaates?

IMECC OÜ asutaja ja TalTechi professor Jüri Riives rõhutab, et robotiseerimine ei ole asi iseeneses, vaid praktiline tegevus, mis peaks tooma ettevõttele kasu. „AIRE koolitustel vaatame robotiseerimist neljas tahus. Esiteks: miks ettevõte peab robotiseerima? Teiseks: kas robotiseerimine on ettevõttele otstarbekas? Kolmandaks: kuidas ja mille abil robotiseerida ehk milline siis see robot ja kõik muu sinna juurde kuuluv peaks olema? Ja neljandaks: mida see lahendus ettevõttele tähendab, mida me mõõdame ja mida see peaks andma,“ loetleb Riives.

Koolitusel osalenud K.Met AS esindaja Anni Pea sõnul aitab töö robotiseerimine nende ettevõttes tõhustada tootmisprotsesse ning kavandada tootearendust. „Seoses tootmise laienemisega ning uude tootmishoonesse kolimisega panustan eriti AIRE-st saadud uuele informatsioonile, teadmistele, et teha meile sobiv valik uute koostöö- ja keevitusrobotite soetamiseks ning kaasamiseks toodete valmistamisel,“ märgib Pea.

Lisaks koolitustele aitavad ettevõtjail tehismõistuse ja robootika kasutamise võimalusi leida AIRE klubid, kus mõttekaaslaste seltskonnas saab vahetada kogemusi, ideid ja unistusi. Tallinnas on see toimumas detsembri alguses, Tartus on klubi juba korra kogunenud ning seal osalesid teadlased, üliõpilased, teadusparkide ja linnavalitsuse esindajad ning ettevõtjad sellistest sektoritest nagu robootika ja IT, metallid ja mehaanika, puit, toidutööstus, pangandus.

Kõiki neid julgustas TalTechi ettevõtlusprorektor Sven Illing ja soovitas kindlasti omavahelist suhtlust jätkata, tuues näiteks Silicon Valley, kus edulood sünnivad just tänu kontaktidele, vestlustele ja võrgustikule. „AIRE üks oluline ambitsioon on aidata tööstusettevõtteid ja nende toetajatena ülikoole ja IT-firmasid õigete usteni, et leida täiendavaid rahastamisallikaid. Raha taha head ideed ei jää, aga alati ei ole lihtne osapooli kokku viia,“ rõhutas Illing.

AIRE tugevus peitubki mitmekülgsuses: praktilised koolitused ja demoprojektid ning mitteformaalsed kohtumised ja klubid aitavad langetada ratsionaalseid digiteerimisotsuseid ning toetavad ettevõtet selle arenguteel. See on teadlaste, ekspertide, tippspetsialistide ja ettevõtjate kogukond, mis loob uut teadmist ja kogemust ning on valmis seda jagama ka nendega, kes AIRE-ga liitumist kaaluvad.

AIRE eestvedajaks on Tallinna Tehnikaülikool, partneriteks Tartu Ülikool, Eesti Maaülikool, teadus- ja ärilinnak Tehnopol, Tartu Teaduspark ja Innovaatiliste Masinaehituslike Tootmissüsteemide Tehnoloogiate Arenduskeskus (IMECC). Keskuse ettevalmistamist toetab ligi poole miljoni euroga Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning tegevusi viivad üheskoos ellu Eesti ülikoolid ja teaduspargid. Koostööpartneriteks on erialaliidud, klastrid, kaubanduskoda, pangad, telekomiettevõtted, robotsüsteemide arendajad, robotite maaletoojad.

Liitumiseks võta ühendust AIRE keskusega.

AIRE paneb roboti rahvahulkades sujuvalt liikuma

Valdek leidis AIRE

Digitaliseerida! Aga kuidas?

AIRE mõttekaaslaste klubid

AIRE pere

AIRE klubi #2 möödus rahastamisteemade tähe all

Kargevõitu reedese päeva pärastlõunal toimus väliüritusena AIRE klubi #2 kohtumine Teadus- ja ärilinnakus Tehnopol, mis ilmale vaatamata möödus soojalampide all, glögitassid käes, põnevaid sõnavõtte kuulates ning erinevate osapooltega tutvudes. Kahe tunni vältel võtsid sõna Sille Kraam, Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu asekantsler, Sven Illing, Tallinna Tehnikaülikooli ettevõtlusprorektor, Indrek Orav, teadus- ja ärilinnaku Tehnopol juhatuse liige, Kirke Maar AIRE projektijuht, Tallinna Tehnikaülikoolist, Andri Haran, Majandus- ja Kommunikatsiooni- ministeeriumi tööstusvaldkonna juht ja AIRE juhtkomitee liige, Kersti Kuusksalu, EAS-i innovatsiooniosakonna tööstuse digitaliseerimise projektijuht, Martin Goroško, Tehnopoli äriarendusjuht ja viimasena Siim Viilup, Starship Technologies masinaehituse ja robotite infrastruktuuri meeskonna juht. 

Tehisintellekti- ja robootikakeskus AIRE (AI & Robotics Estonia) on loodud Eesti tööstusettevõtete konkurentsivõime tõstmiseks ning toob kokku tööstusettevõtted, lahenduste pakkujad, ülikoolid ja teaduspargid, kes kõik töötavad pühendunult ühe eesmärgi nimel.

AIRE klubi on ürituste seeria, mille eesmärk on luua vaba ja vahetu keskkond robootika ja tehisintellekti valdkonna huvilistele omavaheliseks suhtlemiseks ja võrgustumiseks. Oodatud on teadus- ja arendusasutuste, tööstusettevõtete, IT- ja elektroonikaettevõtete, erialaliitude, tugiorganisatsioonide ja rahastajate esindajad.

Kuna AIRE liitub tulevikus üleeuroopalise võrgustikuga, kuhu kuulub järgmisel aastal 200+ Euroopa Liidu digitaalse innovatsiooni keskust, saab AIRE klubi olema ka füüsiliseks kohtumispaigaks, kus ei tutvustata ainult kohalikke teenuseid ja edulugusid, vaid ka teiste Euroopa keskuste tegevusi, millest võiks kasu olla Eesti tööstusettevõtetel.

Suurepärane näide heast koostööst avaliku sektori, ülikoolide ja ettevõtete vahel

Avasõnades rääkis Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu asekantsler Sille Kraam sellest, et AIRE on suurepärane näide heast koostööst erinevate osapoolte vahel. “Ma väga loodan, et AIRE-st saab tugev kompetentsi- ja arenduskeskus, mis aitab ettevõtetel järgmise sammu astuda, et oma tehnoloogilisel tasemel tõusta,” kirjeldab Sille. 

“Väga suur töö on juba ära tehtud. Mul on hea meel, et siia on täna nii palju inimesi kogunenud. Mulle tundub, et üha rohkem saadakse aru sellest, mis on andmete võimalused ja kuidas on võimalik andmeid väärindada ning seeläbi mitte ainult üldist efektiivsust tõsta, vaid ka nende pealt paremaid ja kvaliteetsemaid juhtimisotsuseid teha. Ma siiralt usun, et digitaliseerimine on eelduseks ja heaks vundamendiks ettevõtte ärimudeli kestlikumaks ülesehitamiseks.”

Indrek Orav toonitab oma sõnavõtus heameelt, millega Tehnopol projektist osa võtab: “Tehnopoli vaates oleme väga uhked, sest kogu AIRE temaatika on meile väga oluline. Meie eesmärk on toetada maailma paremaks muutvat innovatsiooni ja tehnoloogiaettevõtlust ning näeme, et läbi sellise projekti saame toetada just neid ettevõtteid, kes tahavad kasvada ja areneda. Soovin, et AIRE-l läheks hästi ja koostöö sujuks sama viledalt ka edaspidi!”

Meeskonna suurus ei määra tegude suurust

Sven Illing toob oma sõnavõtu alguses välja Tehnikaülikooli tunnuslause Mente et Manu, mis eesti keelde tõlgituna tähendab “Mõistuse ja Käega”. “Siia kõndides mõtlesin, et see sobib suurepäraselt AIRE sisuga – tehisintellekti ja robotkäega aitame ettevõtetel olla konkurentsivõimelisemad.”

AIRE esimeses klubis Tartus tõi Sven oma ettekandes ühe näitena Google’i, kus kolmeliikmelised tiimid on teinud maailmamuutvaid lahendusi. “Nüüd siin üritusel Starship’i robotit vaadates saan kinnitada, et ka see on ehe näide, kuidas siin Eestis suudame suhteliselt väikese inimeste arvuga korda saata suuri asju,” tõdeb ta ja lisab sütitavalt: “Teeme Eestis jätkuvalt ägedaid asju edasi ja hoiame meeles, et need asjad sünnivad siis, kui teame üksteist ja toetume üksteisele.”

Pikalt oodatud toetused

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tööstusvaldkonna juht Andri Haran rääkis oma ettekandes 2022. aasta esimesel kvartalis avanevatest uutest digiinvesteeringute toetusmeetmetest kogumahuga 58 miljonit eurot. Meetmete peamine eesmärk on toetada ettevõtete automatiseerimist ja digitaalsete lahenduste kasutuselevõttu. 

“Tööstuse tagasiside on olnud see, et palju on nii-öelda pehmeid meetmeid, aga konkreetset võimalust raha taotleda, mille abiga oma investeeringud ellu viia – vähemalt sellises mahus, pole tööstusel pikka aega olnud ja selle kallal me töötamegi.”

Peamiseks toetuse sihtrühmaks on töötleva tööstuse ettevõtted, mäetööstus ja logistika, millele perioodi 2022-2025 vältel võimaldatakse toetust taotleda kuni 300 000 eurot projekti kohta. Toetatavate tegevustena märkis Andri veel ära neli punkti:

  • Automatiseerimiseks vajaliku immateriaalse ja materiaalse põhivara, digitaalsete tehnoloogiate, robotite ostmine, arendamine ja juurutamine taotleja tarneahelas (k.a. litsentside arendamine ja rakendamine ning patentide kulud);
  • Tehnoloogiate, robotite arendamiseks ja juurutamiseks ning automatiseerimiseks vajaliku koolituse korraldamine oma töötajatele;
  • Digitaalsete tehnoloogiate, robotite ostmiseks, arendamiseks ja juurutamiseks ning automatiseerimiseks vajalik nõustamisteenus;
  • Tehnoloogiate, robotite arendamisega ja juurutamisega ning automatiseerimisega seotud töötaja(te) ja võlaõiguslepingu alusel töötava(te) isiku(te) tasustamine. 

EAS-i innovatsiooniosakonna tööstuse digitaliseerimise projektijuht Kersti Kuusksalu jagas infot ka muude võimalike toetuste kohta. “ Kuna igal ettevõttel on oma väärtused ja eripärad – on ka nende vajadused erinevad,” kirjeldas ta. EAS pakub ettevõtja individuaalsetest vajadustest lähtuvaid lahendusi ja toetusi. 

Lisaks rahalisele toetusele on hiljuti lisandunud EAS-i teenustesse ka Digitaliseerimise meistriklass. See teenus kätkeb endas juhendamist koos nõu ja infoga, kuidas digitaliseerimist läbi viia. Kolme kuu vältel saab ettevõte personaalset juhendamist, mille käigus toimuvad ka koolitused. Veebruari alguses alustab uus grupp ning kandideerida saab jaanuari alguseni.

Samuti on EAS-il toimumas ka Tööstushäkk, mis tähendab kahe ja poole päeva pikkust häkatoni vormis üritust, kus ettevõtjad saavad ise oma rätseplahendusi luua. Sellele häkile registreerimine on praegu avatud ja häkaton ise toimub märtsis.

Oodata on tehisintellektipõhiseid projekte toetavat programmi

Martin Goroško, Tehnopoli äriarendusjuht, tutvustas MKM-i ja AIRE-ga koostöös plaanitavat raamprogrammi. Veel väljakuulutamata programmi eesmärk on startida tehisintellektipõhiste projektide ülesehitamisega, kus ühelt poolt tuvastatakse väljakutsed, mis on andmete- ja tööstuspõhised ning teiselt poolt viiakse osapooled kokku lahenduste pakkujatega, millega toetatakse ka pilootprojektide elluviimist ja tööstusesse rakendamist.

Vahepealse pausi jooksul said klubilised järjekordsel snäkiringil käia ja glögitassid täita, et seejärel rahulikult tutvust sobitada. Küll aga polnud aega, et kõiki jutte ära rääkida, sest enne õhtu lõppu tuli veel üks esineja, kelleks oli Siim Viilup Starship Technologies’ist. 

Starship’i masinaehituse ja robotite infrastruktuuri meeskonna juht Siim Viilup lõpetas oma ettekandega AIRE klubi #2 ürituse. Ettekandes tutvustas Siim Starship’i tekkelugu, suuremaid ja väiksemaid väljakutseid kuni praeguse hetkeni jõudmisel ning ühtlasi muud põnevat, mis sinna vahepeale jäi.

Ettekande järel avanenud küsimuste voor näis kohati lõppematu – muuhulgas said vastuse nii küsimus “Milline nägi robot alguses välja”, “Kas võib juhtuda, et robotil ei ole levi? Mis siis saab?” kui ka “Kas lumehangest väljaaitamise eest tänas mind robot või oli see keegi päris inimene?” Olgu teadmiseks, et see oli keegi päris inimene.

Tutvu ürituse ettekannetega SIIN

Tehisintellekti- ja robootikakeskus AIRE (AI & Robotics Estonia) on loodud Eesti tööstusettevõtete konkurentsivõime tõstmiseks ning toob kokku tööstusettevõtted, lahenduste pakkujad, ülikoolid ja teaduspargid, kes kõik töötavad pühendunult ühe eesmärgi nimel.

AIRE pakub tehisintellekti nõustamist väikese ja keskmise suurusega tööstusettevõtetele

Tehisintellekti ja robootika keskus AIRE (AI & Robotics Estonia) hakkab pakkuma nõustamist ’Tehisintellekti lahenduste otstarbekuse ja ettevõtte suutlikkuse hindamine’.

Tehisintellekti nõustamise tulemuseks on eksperthinnang, sealhulgas ettevõtte hetkeseisu kaardistus, digitehnoloogiate ja andmete kasutus, tehisintellekti lahenduste rakendamise võimalikkus/eeldused ja otstarbekus. Teenus on mõeldud väikese ja keskmise suurusega tööstusettevõtetele, kellel on soov ja võimekus investeerida tehisintellekti lahendustesse ettevõttes.

AIRE teenuste saamise eelduseks on AIRE digiküpsuse hindamise läbimine (IMECC OÜ) ning AIRE teenuse saamine läheb ettevõttele kirja VTA (vähese tähtsusega abi) kasutamisena. AIRE tehisintellekti nõustamise teenuse VTA summa on 1500 eur km-ga.

Huvi korral võta palun ühendust sellel lingil ning märgi eraldi vaba vastusega lahtrisse, et olete huvitatud tehisintellekti nõustamisesest või kirjutage koolitused@aire-edih.eu.

AIRE pakub tehisintellekti nõustamist väikese ja keskmise suurusega tööstusettevõtetele