13. aprillil toimus AIRE #5 klubiüritus ja seekord saadi kokku Tartu äärelinnas Yanu OÜ tööstushoones, kus moodsa robotbaari ümber said tööstusettevõtete esindajad teada erinevatest võimalustest rahastuse leidmiseks ning tehisintellekti- ja robootikalahenduste rakendamiseks.
AIRE klubi algas sisuka paneelvestlusega teemal „Tehisintellekt tööstuses“, mida juhtis Lauri Antalainen ettevõttest DigiWise. Ürituse teises pooles tutvustas Kirke Maar AIRE uut finantseerimisnõustamise teenust. Kersti Kuusksalu rääkis ettevõtete digitaliseerimise teekonnast ning Katrin Kask kirjeldas Tartu ettevõtjatele suunatud digitaliseerimistoetust.
Paneelvestluses jagati omavahel parimaid praktikaid ja võimalusi, kuidas teha koostööd ülikoolidega. Alan Adojaan Yanu OÜ-st jagas oma mõtteid robotbaari arendamisest ning kirjeldas, kuidas ärivajadus sillutas tee Tartu Ülikooli teadlaste juurde, kellega koos asuti probleemi terviklikult lahendama. Nüüd on plaanis muuta robotkäe liikumist sujuvamaks ja inimesele sarnasemaks. Alan mainis, et Euroopa Liidus tohib nüüd tehisintellekti kasutada ka radioloogias. „Järelikult on usaldus selle tehnoloogia vastu olemas,“ tõdes ta.
Leanest OÜ esindaja Marko Saviauk, kes on ellu viinud enam kui 20 tehisintellekti projekti, tõi vestluses esile, et on hea, kui tehisintellekt suudab puitdetaili kvaliteeti kontrollida vähemalt sama hästi kui inimene. Sellega hoitakse väga palju inimeste aega kokku. „Tehisintellekti kasutamine on lihtne. Kõige keerulisem ja ajamahukam on tehisintellekti treenimine,“ kirjeldas Marko üht suurimat probleemide komplekti tehisintellekti arendamisel.
Oskar Kilk ettevõttest TORM Metall OÜ selgitas, et piir roboti ja automaatika vahel on hajus. Tootmisliini puhul ei näe me enamasti robotkätt, kuid ometi on tegu robotiga. „Miks me automatiseerime? Ikka selleks, et teha väiksemate ressurssidega rohkem. See tasub ennast ära,“ selgitas Oskar ning lisas, et tootmise puhul on väga oluline defineerida, mida tähendab ettevõtte jaoks hea tulemus. „Seda meile tehisintellekt ette ei ütle,“ nentis ta.
Tartu Ülikooli esindaja Karl Kruusamäe tõdes, et tööstuse automatiseerimisest rääkides on esmalt väga oluline see, kuidas sõnastada küsimus, millele asutakse vastust otsima. Alati ei olegi probleemi lahenduseks ilmtingimata just robot või tehisintellekt, kuid tööstusettevõtte puhul sisaldab lahendus enamasti mõnda tehnoloogilist komponenti. Karli sõnul on andmete kogumine tehisintellekti arendamise juures üks kriitilise tähtsusega etapp.
Suupistete ja kerge grilli kõrvale jätkus juttu kauemakski ning taustaks kõlises jää Yanu robotbaari klaasides. Kokku osales sel korral AIRE klubiüritusel enam kui 49 inimest.
AIRE eestvedajaks on Tallinna Tehnikaülikool, partneriteks Tartu Ülikool, Eesti Maaülikool, teadus- ja ärilinnak Tehnopol, Tartu Teaduspark ja Innovaatiliste Masinaehituslike Tootmissüsteemide Tehnoloogiate Arenduskeskus (IMECC). Keskuse ettevalmistamist toetab ligi poole miljoni euroga Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning tegevusi viivad üheskoos ellu Eesti ülikoolid ja teaduspargid. Koostööpartneriteks on erialaliidud, klastrid, kaubanduskoda, pangad, telekomiettevõtted, robotsüsteemide arendajad, robotite maaletoojad.
