Kargevõitu reedese päeva pärastlõunal toimus väliüritusena AIRE klubi #2 kohtumine Teadus- ja ärilinnakus Tehnopol, mis ilmale vaatamata möödus soojalampide all, glögitassid käes, põnevaid sõnavõtte kuulates ning erinevate osapooltega tutvudes. Kahe tunni vältel võtsid sõna Sille Kraam, Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu asekantsler, Sven Illing, Tallinna Tehnikaülikooli ettevõtlusprorektor, Indrek Orav, teadus- ja ärilinnaku Tehnopol juhatuse liige, Kirke Maar AIRE projektijuht, Tallinna Tehnikaülikoolist, Andri Haran, Majandus- ja Kommunikatsiooni- ministeeriumi tööstusvaldkonna juht ja AIRE juhtkomitee liige, Kersti Kuusksalu, EAS-i innovatsiooniosakonna tööstuse digitaliseerimise projektijuht, Martin Goroško, Tehnopoli äriarendusjuht ja viimasena Siim Viilup, Starship Technologies masinaehituse ja robotite infrastruktuuri meeskonna juht. 

Tehisintellekti- ja robootikakeskus AIRE (AI & Robotics Estonia) on loodud Eesti tööstusettevõtete konkurentsivõime tõstmiseks ning toob kokku tööstusettevõtted, lahenduste pakkujad, ülikoolid ja teaduspargid, kes kõik töötavad pühendunult ühe eesmärgi nimel.

AIRE klubi on ürituste seeria, mille eesmärk on luua vaba ja vahetu keskkond robootika ja tehisintellekti valdkonna huvilistele omavaheliseks suhtlemiseks ja võrgustumiseks. Oodatud on teadus- ja arendusasutuste, tööstusettevõtete, IT- ja elektroonikaettevõtete, erialaliitude, tugiorganisatsioonide ja rahastajate esindajad.

Kuna AIRE liitub tulevikus üleeuroopalise võrgustikuga, kuhu kuulub järgmisel aastal 200+ Euroopa Liidu digitaalse innovatsiooni keskust, saab AIRE klubi olema ka füüsiliseks kohtumispaigaks, kus ei tutvustata ainult kohalikke teenuseid ja edulugusid, vaid ka teiste Euroopa keskuste tegevusi, millest võiks kasu olla Eesti tööstusettevõtetel.

Suurepärane näide heast koostööst avaliku sektori, ülikoolide ja ettevõtete vahel

Avasõnades rääkis Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu asekantsler Sille Kraam sellest, et AIRE on suurepärane näide heast koostööst erinevate osapoolte vahel. “Ma väga loodan, et AIRE-st saab tugev kompetentsi- ja arenduskeskus, mis aitab ettevõtetel järgmise sammu astuda, et oma tehnoloogilisel tasemel tõusta,” kirjeldab Sille. 

“Väga suur töö on juba ära tehtud. Mul on hea meel, et siia on täna nii palju inimesi kogunenud. Mulle tundub, et üha rohkem saadakse aru sellest, mis on andmete võimalused ja kuidas on võimalik andmeid väärindada ning seeläbi mitte ainult üldist efektiivsust tõsta, vaid ka nende pealt paremaid ja kvaliteetsemaid juhtimisotsuseid teha. Ma siiralt usun, et digitaliseerimine on eelduseks ja heaks vundamendiks ettevõtte ärimudeli kestlikumaks ülesehitamiseks.”

Indrek Orav toonitab oma sõnavõtus heameelt, millega Tehnopol projektist osa võtab: “Tehnopoli vaates oleme väga uhked, sest kogu AIRE temaatika on meile väga oluline. Meie eesmärk on toetada maailma paremaks muutvat innovatsiooni ja tehnoloogiaettevõtlust ning näeme, et läbi sellise projekti saame toetada just neid ettevõtteid, kes tahavad kasvada ja areneda. Soovin, et AIRE-l läheks hästi ja koostöö sujuks sama viledalt ka edaspidi!”

Meeskonna suurus ei määra tegude suurust

Sven Illing toob oma sõnavõtu alguses välja Tehnikaülikooli tunnuslause Mente et Manu, mis eesti keelde tõlgituna tähendab “Mõistuse ja Käega”. “Siia kõndides mõtlesin, et see sobib suurepäraselt AIRE sisuga – tehisintellekti ja robotkäega aitame ettevõtetel olla konkurentsivõimelisemad.”

AIRE esimeses klubis Tartus tõi Sven oma ettekandes ühe näitena Google’i, kus kolmeliikmelised tiimid on teinud maailmamuutvaid lahendusi. “Nüüd siin üritusel Starship’i robotit vaadates saan kinnitada, et ka see on ehe näide, kuidas siin Eestis suudame suhteliselt väikese inimeste arvuga korda saata suuri asju,” tõdeb ta ja lisab sütitavalt: “Teeme Eestis jätkuvalt ägedaid asju edasi ja hoiame meeles, et need asjad sünnivad siis, kui teame üksteist ja toetume üksteisele.”

Pikalt oodatud toetused

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tööstusvaldkonna juht Andri Haran rääkis oma ettekandes 2022. aasta esimesel kvartalis avanevatest uutest digiinvesteeringute toetusmeetmetest kogumahuga 58 miljonit eurot. Meetmete peamine eesmärk on toetada ettevõtete automatiseerimist ja digitaalsete lahenduste kasutuselevõttu. 

“Tööstuse tagasiside on olnud see, et palju on nii-öelda pehmeid meetmeid, aga konkreetset võimalust raha taotleda, mille abiga oma investeeringud ellu viia – vähemalt sellises mahus, pole tööstusel pikka aega olnud ja selle kallal me töötamegi.”

Peamiseks toetuse sihtrühmaks on töötleva tööstuse ettevõtted, mäetööstus ja logistika, millele perioodi 2022-2025 vältel võimaldatakse toetust taotleda kuni 300 000 eurot projekti kohta. Toetatavate tegevustena märkis Andri veel ära neli punkti:

• Automatiseerimiseks vajaliku immateriaalse ja materiaalse põhivara, digitaalsete tehnoloogiate, robotite ostmine, arendamine ja juurutamine taotleja tarneahelas (k.a. litsentside arendamine ja rakendamine ning patentide kulud);
• Tehnoloogiate, robotite arendamiseks ja juurutamiseks ning automatiseerimiseks vajaliku koolituse korraldamine oma töötajatele;
• Digitaalsete tehnoloogiate, robotite ostmiseks, arendamiseks ja juurutamiseks ning automatiseerimiseks vajalik nõustamisteenus;
• Tehnoloogiate, robotite arendamisega ja juurutamisega ning automatiseerimisega seotud töötaja(te) ja võlaõiguslepingu alusel töötava(te) isiku(te) tasustamine. 

EAS-i innovatsiooniosakonna tööstuse digitaliseerimise projektijuht Kersti Kuusksalu jagas infot ka muude võimalike toetuste kohta. “ Kuna igal ettevõttel on oma väärtused ja eripärad – on ka nende vajadused erinevad,” kirjeldas ta. EAS pakub ettevõtja individuaalsetest vajadustest lähtuvaid lahendusi ja toetusi. 

Lisaks rahalisele toetusele on hiljuti lisandunud EAS-i teenustesse ka Digitaliseerimise meistriklass. See teenus kätkeb endas juhendamist koos nõu ja infoga, kuidas digitaliseerimist läbi viia. Kolme kuu vältel saab ettevõte personaalset juhendamist, mille käigus toimuvad ka koolitused. Veebruari alguses alustab uus grupp ning kandideerida saab jaanuari alguseni.

Samuti on EAS-il toimumas ka Tööstushäkk, mis tähendab kahe ja poole päeva pikkust häkatoni vormis üritust, kus ettevõtjad saavad ise oma rätseplahendusi luua. Sellele häkile registreerimine on praegu avatud ja häkaton ise toimub märtsis.

Oodata on tehisintellektipõhiseid projekte toetavat programmi

Martin Goroško, Tehnopoli äriarendusjuht, tutvustas MKM-i ja AIRE-ga koostöös plaanitavat raamprogrammi. Veel väljakuulutamata programmi eesmärk on startida tehisintellektipõhiste projektide ülesehitamisega, kus ühelt poolt tuvastatakse väljakutsed, mis on andmete- ja tööstuspõhised ning teiselt poolt viiakse osapooled kokku lahenduste pakkujatega, millega toetatakse ka pilootprojektide elluviimist ja tööstusesse rakendamist.

Vahepealse pausi jooksul said klubilised järjekordsel snäkiringil käia ja glögitassid täita, et seejärel rahulikult tutvust sobitada. Küll aga polnud aega, et kõiki jutte ära rääkida, sest enne õhtu lõppu tuli veel üks esineja, kelleks oli Siim Viilup Starship Technologies’ist. 

Starship’i masinaehituse ja robotite infrastruktuuri meeskonna juht Siim Viilup lõpetas oma ettekandega AIRE klubi #2 ürituse. Ettekandes tutvustas Siim Starship’i tekkelugu, suuremaid ja väiksemaid väljakutseid kuni praeguse hetkeni jõudmisel ning ühtlasi muud põnevat, mis sinna vahepeale jäi.

Ettekande järel avanenud küsimuste voor näis kohati lõppematu – muuhulgas said vastuse nii küsimus “Milline nägi robot alguses välja”, “Kas võib juhtuda, et robotil ei ole levi? Mis siis saab?” kui ka “Kas lumehangest väljaaitamise eest tänas mind robot või oli see keegi päris inimene?” Olgu teadmiseks, et see oli keegi päris inimene.

Tutvu ürituse ettekannetega SIIN

Tehisintellekti- ja robootikakeskus AIRE (AI & Robotics Estonia) on loodud Eesti tööstusettevõtete konkurentsivõime tõstmiseks ning toob kokku tööstusettevõtted, lahenduste pakkujad, ülikoolid ja teaduspargid, kes kõik töötavad pühendunult ühe eesmärgi nimel.