Tehisintellekt aitab Eesti põllumajandusel teha targemaid otsuseid

Põllumajandus on alati olnud valdkond, kus edu sõltub paljudest muutujatest nagu ilmast, tööjõu kättesaadavusest, sisendhindadest ja õigel ajal tehtud otsustest. Tänapäeval ei piisa aga enam ainult kogemusest ja traditsioonilistest töövõtetest. Üha olulisemaks muutuvad andmed, automatiseerimine ja tehnoloogiad, mis aitavad põllumeestel teha täpsemaid otsuseid. 

Tehisintellekt on praktiline tööriist, mis aitab põllumajanduses vähendada ebakindlust, parandada efektiivsust ja kasutada ressursse targemalt. 

Selleks, et kiirendada tehisintellekti kasutuselevõttu põllumajanduses, osaleb AIRE (AI & Robotics Estonia) Interreg Baltic Sea Region programmist toetatud projektis AI-Agri, mille eesmärk on ühendada põllumehed, tehnoloogiaettevõtted, teadlased ja innovatsioonieksperdid ning tuua AI-l põhinevad lahendused lähemale igapäevasele kasutusele. AIRE osaleb projektis assotsieerunud organisatsioonina Tallinna Tehnikaülikooli ja Eesti Maaülikooli kaudu. 

AI kasutuselevõtu suurim väljakutse on usaldus 

Põllumajanduses võib üks vale otsus või seadme rike tähendada märkimisväärset rahalist kahju. Seetõttu ei piisa ainult sellest, et tehnoloogia on olemas. Lahendused peavad olema töökindlad, lihtsad kasutada ja looma põllumehele selget väärtust. 

„Tehisintellekt ei asenda põllumeest, vaid aitab teha paremaid otsuseid,“ on põhimõte, millest lähtub ka AI-Agri projekt. 

AIRE roll on aidata vähendada lõhet tehnoloogiaarendajate ja kasutajate vahel. Tehisaru lahendusi ei peaks arendama ainult laborites, vaid koostöös inimestega, kes neid oma töös kasutama hakkavad. 

Eesti põllumajanduses on juba esimesed praktilised näited 

Eestis on mitmeid näiteid, kuidas andmed, tehisintellekt ja robootika aitavad põllumajandust tõhusamaks muuta. 

eAgronom on üks Eesti tuntumaid põllumajandustehnoloogia ettevõtteid, kelle platvorm aitab põllumajandusettevõtetel hallata andmeid, planeerida töid ja teha paremaid juhtimisotsuseid. Digitaalsete tööriistade abil saab parandada ülevaadet põllutööde tegevustest ning kasutada andmeid efektiivsuse suurendamiseks. Hiljuti alustas ettevõte ka tehisintellektil põhineva lahenduse arendamist, mis kogub põllutööde andmeid automaatselt otse traktorikabiinist, vähendades sellega põllumeeste aruandluskoormust. 

AIRE demoprojektis osalenud IntelliDry näitab, kuidas olemasolevat põllumajandustehnikat saab muuta nutikamaks. Eestis on hinnanguliselt tuhandeid vanemaid portsjonkuivateid, mis on küll töökorras, kuid millel puudub tänapäevane automaatika ja andmepõhine juhtimine. IntelliDry lahendus aitab tuua vanemasse tehnikasse uue taseme: digitaalsete andurite, andmete kogumise ja masinõppe abil saab täpsemalt hinnata vilja kuivamisprotsessi ning muuta kuivatamist efektiivsemaks. Süsteem kasutab kogutud andmeid, et parandada prognoose ja kohanduda konkreetse kuivati eripäradega. 

Eesti Maaülikooli ja Baltic Agro Machinery koostöös kasutusele võetud AGX Field Robot näitab robootika potentsiaali põllumajanduses. Autonoomne põllurobot suudab töötada järelevalveta kuni 23 tundi järjest ning toetada täppispõllumajanduse arengut. Sellised lahendused aitavad tulevikus leevendada tööjõupuudust ja muuta põllutööd efektiivsemaks. 

AI-Agri aitab tuua lahendused põllule 

Aastatel 2026–2028 kestva AI-Agri projekti eesmärk on suurendada tehisintellektil põhinevate lahenduste kasutamist põllumajanduses kogu Läänemere piirkonnas. 

Projekti keskmes on: 

• Majakafarmid (Lighthouse Farms) – edukad näited taludest, kus AI-lahendusi juba kasutatakse ning mille kogemused aitavad vähendada teiste põllumeeste ebakindlust; 

• veebipõhine otsustustoe tööriist – lahendus, mis aitab põllumeestel leida oma vajadustele sobivaid tehnoloogiaid, partnereid ja teadmisi. 

AIRE roll projektis on ühendada Eesti AI- ja robootikaökosüsteem põllumajandussektoriga. See tähendab ettevõtete, teadlaste, tudengite ja põllumeeste kokku toomist, et arendada lahendusi, mis on praktilised, turvalised ja kasutajate vajadustest lähtuvad. 

Põllumajanduse tulevik ei seisne ainult uutes masinates või algoritmides. See seisneb koostöös – kogemuse, andmete ja tehnoloogia ühendamises. Targem ehk andmepõhine põllumajandus ei tähenda inimese rolli vähenemist, vaid paremaid otsuseid, väiksemat ressursikulu ja vastupidavamat toidutootmist.