AIRE klubi Tsentris: tööjõumahukas tootmine ei ole Eestis pikas plaanis jätkusuutlik

AIRE pidas klubi Väimelas puidukompetentsikeskuses Tsenter kolmandat korda peetud Robofesti raames. Fookuses oli seekord, kuidas investeeringud, automatiseerimine ja tehisintellekt aitavad Eesti tööstusel konkurentsis püsida. Kolmelt klubis ülesastujalt kõlas läbivalt, et tehnoloogiasse investeerimine ei saa enam olla valikuline tegevus, vaid see on tootlikkuse ja kasvu eeldus.

Investeeringud on tootlikkuse mootor

Klubi avas Swedbanki tööstusosakonna juht Raul Kirsimäe. Ta tõi välja, et Eesti tööstuse tootmismahud kasvasid kenasti kuni 2021. aastani, misjärel järel tuli langus, millest ei ole siiani täielikult taastutud. Ettevõtete juhtide kõige suurem murekoht on konkurentsivõime. Kuigi tootlikkus on kasvanud, ei ole lisandväärtus samas tempos taastunud ning ka investeeringud on pigem vähenenud, kuigi just neid olekski juurde vaja.

Kirsimäe rõhutas, et tööjõumahukas tootmine ei ole Eestis pikas plaanis jätkusuutlik, sest tööjõudu napib ning tööjõukulud on kasvanud kiiremini kui näiteks Leedus, Lätis või Poolas.

Maailmas on robotite kasutamises esirinnas Lõuna-Korea, Singapur, Rootsi, Taani ja Šveits, kus on ka majandus üldiselt on tugeval järjel ning tehnoloogia kasutamise mõju on tugevalt märgata ka tootlikkuse kasvus.

Ta viitas ka pangas tehtud analüüsile suurte tööstusettevõtete kümne aasta EBITA-marginaalidest. Selgus, et aktiivsemalt investeerivad kõrgema kasumlikkusega ettevõtted, kes panustavad rohkem efektiivsusesse, rakendavad laialdasemalt automatiseerimist ja digitaliseerimist ning teevad samal ajal ka tihedamat koostööd teadusasutustega, mille jaoks soovitas kasutada Adapteri platvormi.

“Paigalseis on surmaeelne seisund,” tõdes Kirsimäe, rõhutades, et investeeringud ei kasvata üksnes tootmisvõimekust, vaid käivad käsikäes kõrgema tootlikkuse ja suurema lisandväärtusega.

Wermo kogemus: robotist saab meeskonnaliige

Wermo digitaliseerimise projektijuht Karl Kask jagas ettevõtte kogemust puurpingi teenindusroboti kasutuselevõtul, mis pidi olema soodne ja odav lahendus. Ta kirjeldas robotiseerimise esimese sammu elluviimist ja töötajate ettevalmistamist robotiga töötamiseks: operaatorite suhtumine käis läbi mitu etappi, algsest põnevusest esmase pettumuseni kuni lõpuks jõuti rahulolu ja usalduseni.

Integraatori vaatest on Kase sõnul edu võti selge lähteülesanne ja fookus lahendusel, mis annab rohkem ruumi arendamiseks ja katsetamiseks. Ta tõi välja ka huvitava tähelepaneku: sageli kardab tootja pigem lõpptarbijat kui tehnoloogiat ennast ja eelistab suhelda robotite integraatori kaudu.

Näitena tõi ta saerobotite kasutuselevõtu 2025. aasta kevadel Wermos. Selleks tuli appi Tiksoja Puidugrupp, kellel oli sarnase saega juba kogemus. Süsteemi seadistamine võttis siiski aega ja tuli teha vastavalt oma tehase ja tootmise vajadustele. Ümber oli vaja teha programm ja vahetada välja haaratsid, sest kasutatavad materjalid on erineva paksusega.

Arendustööd ja kohandused jätkuvad tänaseni, kuid ettevõttesisene teadlikkus protsessidest on tänu sellele oluliselt paranenud ning uute materjalide ja seadistuste katsetamine on lihtsam. Kase sõnul on suurim väljakutse valikute rohkus: kui varem oskas klient ise öelda, mida tal vaja on, siis nüüd tuleb robotite integraatoril endal otsustada, mida teha tuleb.

Nerostein: kiire kasv toob kaasa vajaduse automatiseerimise järele

Nerosteini kvaliteedispetsialist Herman Leis rääkis ettevõtte teekonnast, mis viis hiljutise koostöölepingu sõlmimiseni AIRE-ga. Nerostein tegeleb kivi- ja komposiitmaterjalist töötasapindade valmistamisega ning ettevõte kasvas eelmisel majandusaastal 61%. Kiire kasv ja tugev müügitiim, kes toob sisse suuri kliente, seavad omakorda suure surve tootmise ja projekteerimise protsessidele.

Leis, kes on varem töötanud kaheksa aastat mõõtetehnikuna ja käinud ise klientide juures kodudes mõõtmas, jõudis TalTechi teadlasteni ja nende kaudu mõtteni kaasata protsessi tehisintellekt ning pöörduda AIRE poole, et testida võimalikke ideid demoprojekti raames.

Pikemas plaanis näeb Nerostein potentsiaali kogu tootmisprotsessi kaardistamises ja optimeerimises: analüüsida, millistes etappides mida tehakse, mis toimib hästi ja mis mitte, ning sõnastada selle põhjal selged põhireeglid.

Küsimusele, milliseid oskusi tuleviku töötajad vajavad, vastas ta, et ennekõike insenere, kellel on kogemust nii robootikas kui ka tarkvaraarenduses.

Kokkuvõtteks

Kolm väga erinevat ettekannet jõudsid sama tõdemuseni: konkurentsivõime kasvab käsikäes investeeringute, automatiseerimise ja tehisintellekti rakendamisega. AIRE jätkab tööstusettevõtete toetamist nende teel targema ja tootlikuma tootmise suunas läbi demoprojektide ja tehisintellekti nõustamiste.

Foto: byAndeli OÜ