AIRE 5. sünnipäev x suveseminar Särghaual

Tehisintellekti kasutuselevõtt Eesti ettevõtetes: kus me oleme ja kuhu liigume? 

Kui veel mõni aasta tagasi räägiti tehisintellektist eelkõige kui uuest tehnoloogiast, siis praegu tõdeme, et tegu pole üksnes tehnoloogiliste uuendustega, vaid struktuursete muutustega. Need puudutavad geopoliitikat, erinevat taristut, ettevõtete juhtimist, majanduse ülesehitust ja ka inimeste otsustusõiguse üleandmist masinatele.  

Tehisintellekt kui majanduslik ja ühiskondlik nihe 

AIRE juht Katre Eljas tõi välja, et tehisintellekti praegust etappi iseloomustab liikumine agentide süsteemide poole. „Need ei anna enam ainult soovitusi, vaid teevad inimeste eest ka otsuseid. See toob kaasa nii uue majandusliku mõju kui ka filosoofilisema küsimuse: kus on piir, millest alates inimene annab oma otsustusõiguse masinale. Samuti tuleb mõelda, mida eeldab tehisaru laiem kasutuselevõtt? Vaja on suuremat arvutusvõimekust, vaja on eetilisi piire ja füüsilist ruumi ehk maad ja ka elektrit, kas need on piisavalt kättesaadavad.“ 

Tehisintellekti ei saa rakendada isolatsioonis, sest tehnoloogia on piirideülene ning selle tegelik mõju sünnib koostöös, seda nii ettevõtete ja ökosüsteemide sees kui ka erinevate koostööblokkide vahel. Eesti jaoks tähendab see vajadust hoida head ligipääsu rahvusvahelistele partnerlustele. 

Eesti kasutab tehisintellekt, kuid pigem tugifunktsioonides 

Katre Eljas tutvustas ka värsket OECD raportit, milles hinnatakse Eesti majanduse võimalusi. Raporti kohaselt on tehisintellekti kasutuselevõtt Eesti ettevõtetes ja sektorites ebaühtlane. Enim kasutatakse valmislahendusi, seda tugi- ja juhtimisfunktsioonides, kuid vähem kohtades, kus mõju on suurem, sh tootmises. 

 Võrdluses naabritega jääb Eesti IT-sektoris tehisintellekti kasutuselt alla ja seda kasutatakse peamiselt kombineerituna olemasolevate IT-lahendustega, mitte iseseisva strateegilise valikuna.  

Palju sõltub tehisintellekti kasutuselevõtust ettevõtete juhtide mõtteviisist. Raport ei käsitlenud otsest ärimõju, kuid tõi välja soovitused, kuidas paremini kasutusele võtta ning tõi esile AIRE tegevused kui tööstusele lähedal seisev ja edasi aitav partner.  

Innovatsioon vs kasumlikkus 

TalTechi tarkvarainstituudi professor Innar Liiv tõi sisse pragmaatilise ettevõtete vaatenurga, et innovatsioon on tore, aga kasumlikkus on veel parem. Innar Liivi hinnangul pakuvad majanduslikku kasvu järgmised tehisintellekti rakendamise võimalused:  

Masinõpe ja andmeanalüütika, masinnägemine, robootika ja autonoomsed süsteemid, ennustatav hooldus, digitaalne kaksik ning HPC põhine tehisintellekt.  

Ettevõtetele võib muutuda järjest olulisemaks erinevaid stsenaariume läbi mängida enne oluliste otsuste tegemist simulatsioonikastide. Innar Liivi hinnangul on suund liikumas suurema arvutusvõimsuse (HPC) ja ka keelemudelite ettevõttesisese kasutuselevõtu poole. 

Riigi vaade: valikute tegemise vajadus 

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi arendusvaldkonna juht Mikk Vahtrus kinnitas, et ministeerium hindab AIRE rolli kõrgelt, kuna keskus toetab riigi eesmärke. Samuti tõi ta välja, et tehisintellekti ökosüsteem on pidevas muutumises, näiteks tõi ta hiljuti tekkinud eesti.ai algatuse, samuti idufirmade ja rakenduslike uuringute valdkonna arengu. 

Mikk Vahtrus tõstatas ministeeriumi jaoks olulise küsimuse, et kuidas valida nn võiduvaldkonnad. Samalaadseid valikuid on teinud Singapur, Lõuna-Korea, Soome ja ka teised riigid.  

Vahtrus kinnitas, et kindlasti jäävad alles ka horisontaalsed sekkumised, mis loovad ettevõtlust soosiva keskkonna. Selleks saavad olla rahalised ja regulatiivsed toetused ning uste avamine välisturgudele. Ministeeriumi ja ka riigi eesmärk on selge – muuta majandus efektiivsemaks, targemaks ja kasvatada seda kiiremini.  

Samas tunnistati, et lihtsat vastust konkurentsivõime kiiremaks tõstmiseks pole, paljud riigid teevad sarnaseid samme ja käib tõeline võidujooks. Eesti Masinatööstuse Liidu juhi Andri Harani sõnul pole Eesti olukord unikaalne, pigem on küsimus, kuidas olemasolevaid lahendusi võimalikult kiiresti rakendada. 

Andmed ja digitaliseerituse “klaaslagi” 

AIRE esindaja Kaie Nurmik tutvustas käimasolevad demoprojekte ning juhtis tähelepanu andmete probleemile, vaid  20 protsendil ettevõtetest pole andmetega pistmist. See tähendab, et digitaliseerimiseks ja ka tehisintellekti kasutuselevõtuks tuleb andmed süsteemselt korrastada. Nurmiku hinnangul on andmete korrastamatus Eesti digitaliseerituse “klaaslagi”, ehk siis järgmiseks arenguetapiks peavad Eesti ettevõtted end strateegiliselt digitaliseerima. 

Swedbanki vaade: investeeringud, demograafia ja ebakindlus 

Swedbanki tööstussektori juht Raul Kirsimäe ja panga ehitusmaterjalid tööstuse sektorijuht Gerli Puusild tõid sisse makromajandusliku perspektiivi. Raul Kirismäe tõdes, et konkurentsivõime küsimus on tööstussektori juhtide laual, kuid investeeringud on viimasel kolmel-viiel aastal paigal tammunud. Ja kui siis lisada inflatsiooni kontekst, siis on need pigem langenud. Lisaks on tekkinud demograafiline surve, mis ettevõtetele tähendab olemasoleva meeskonnaga rohkema ära tegemise õppimist. Praegusel hetkel ei ole Eesti majandusstruktuur, muuhulgas tööjõu tootlikkus, Rootsi ega Soome tasemel. 

Gerli Puusild lisas, et investeerimisvajadus on selgelt olemas, kuid otsuseid pidurdab ebakindlus ning ettevõtete finantspuhvrid viimastel aastatel on vähenenud. Ta rõhutas, et arenguhüpe eeldab ka töötajate arengut. Olulise küsimusena tõstatas Puusild, mida digitaliseerida ja millel on suurim efekt, kui lihtsamad sammud on juba tehtud?  

Investeeringute peamine eesmärk on jätkuvalt efektiivsus, ning tehisintellekti rakendamine on tõusnud tehnoloogiainvesteeringute prioriteediks, just automatiseeritus ja digitaliseeritus on praegu majanduse tootlikkuse peamine kasvumootor. 

Kokkuvõtteks 

Särghaual kõlanud ettekanded joonistasid kokku ühtse pildi: tehisintellekti potentsiaal Eesti majanduses on suur, kuid selle kasutuselevõtt eeldab strateegilist lähenemist, seda nii andmete, juhtimiskultuuri kui ka investeerimisjulguse osas. Riigi, ettevõtete ja tugiorganisatsioonide nagu AIRE koostöö saab olema määrav selleks, et Eesti liiguks tugifunktsioonide juurutamiselt reaalse tootmis- ja ärimõjuga rakenduste juurde.