AIRE tänab: üksi jõuab kiiremini, koos jõuab kaugemale

AIRE tänuüritus tõi kokku olulised inimesed AIRE-le partnerite, ülikoolide ja ettevõtete juurest, et teha vahekokkuvõte tehtust ja vaadata tulevikku.

AIRE tänuüritus ei olnud pelgalt kogunemine, see oli hetk, kus kogu konsortsium tõmbas korraks hinge ja mõistis, kui palju on üheskoos korda saadetud. AIRE juhi Katre Eljase sõnul on keskuse missioon selge: viia tehisintellekti teadmised sinna, kus neid päriselt vaja on ehk siis tööstusesse, ettevõtetesse, kus on päris mõju.

Ettevõtete ja teadlasete vaheline koostöö on olnud tulemuslik, mis tähendab reaalset kasu sadadele ettevõtetele. Need ei ole pelgalt paberil olevad lubadused. AIRE erinevates projektides on osalenud 300+ klienti ja partnerit, 64 miljonit eurot loodud lisaväärtust ning üle 200 projektides osalenud inimese. Valminud on ka positiivselt vastu võetud raportid ning tuleviku poole vaadates areneb ja tugevneb koostöö ka uue partneri Tallinna Ülikooli ja Adapteri võrgustiku näol edasi.

Katre Eljas puudutas väljakutset – kuidas on AIRE jätkusuutlik pärast 2028. aastat. Ning kuidas pidada sammu tehisintellekti kiirusega, mis ei arene enam aastates ega kuudes, vaid päevades ja nädalates. Just siin on teadlaskonnal ja ülikoolidel asendamatu roll.

Päris mõju loob edu ja loob usalduse

TalTechi rektor Tiit Land hindas AIRE reaalset mõju ja tõi välja, et eelmisel aastal tööstusettevõtete kiirendiks valimine oli väga sisuline tunnustus. Rektori hinnangul peaksid ettevõtted rohkem tegema teadus ja arendustegevusi ning siin saab AIRE oma tegevusega kaasa aidata. Ka teadlased peavad vaatama, et leiutised ei jääks laboritesse kinni.

Eesti Maaülikooli rektor Ülle Jaakma tõi välja, et AIRE sündis õigel ajal, hetkel, miI tehisintellekt ja robootika muutusid tulevikuteemast praktiliseks vajaduseks ka põllumajanduses, metsanduses ja keskkonnavaldkonnas.

Tartu Ülikooli arendusprorektor Mari Moora sõnas, et AIRE koostöö on muutnud ülikooli ja ettevõtete vahelise suhtluse kiiremaks ja laiemaks. Tehtud 20 demoprojekti ei dubleerinud olemasolevat, vaid lõid midagi päris uut.

Flowit tegevjuht Juhan Madis Pukk kirjeldas AIRE väärtust tervikliku teekonnana esimesest inspiratsioonist ja nõustamisest demoprojektide, teaduskoostöö ja kasvuni.

Tehnopoli tegevjuht Agnes Roos tõi esile tehisintellekti kasutusele võtu Eesti ettevõtetes. Kolme aastaga on see kasvanud 5%-lt 22%-le. Tööstuses oleme jõudnud 15%-ni, see suund on hea ja selge
Andrus Kurvits Sparkup Tartu Teadusparkist meenutas Eesti varasemat digihüpet: taristu on oluline, kuid tõeline muutus sünnib siis, kui inimestel on oskused ja kindlus uusi võimalusi päriselt kasutada.

Tallinna Ülikooli ettevõtluskoostöö juhtivekspert Ingrid Hindrikson tuletas meelde, et kõige selle keskel on inimene. Tehnoloogia eluiga on 5–10 aastat, kuid inimeseks olemine kestab palju kauem.
TalTechi ettevõtlusprorektor Erik Puura sõnas, et teadmised ja oskused on ainus ressurss, mille kasutamine kasvatab nende väärtust.

AIRE strateegiajuht Martin Karner tõi esile kui oluline on siduda Eesti võimekus laiemate Euroopa taristute ja partnerlustega

Eesti.ai tegevjuht Kirke võttis päeva vaimu kokku ühe lausega: alati tasub üritada, proovida ja olla optimistlik. Täpselt see meelestatus ongi kandnud AIRE-t algusest peale.

AIRE on aidanud luua enamat kui teenuseid või üksikuid edulugusid. See on aidanud kujundada raamistiku, kus ülikoolid, ettevõtted ja avaliku sektori partnerid saavad koos edasi liikuda.