Live podcast Lattitude59 SEB laval – kokkuvõte

Euroopa tehisintellekti trumbid: killustatusest tugevuseks ja teadusest väärtuseni

Kas Euroopal on veel lootust tehisintellekti võidujooksus? Kuidas muuta killustatus konkurentsieeliseks ja tuua ülikoolide teadmised reaalsesse majandusse? Nendel teemadel arutlesid Latitude59 raames toimunud podcasti salvestusel Kirke Maar (AIRE), Mikael Ljungblom (AI Sweden), Alois Krtil (ARIC Hamburg) ning vestlust juhib Fredrik Milani (SEB).

„Kas oleme juba lootusetult maha jäänud või alles alustamas?“ küsib Fredrik Milani, SEB Baltikumi strateegia- ja innovatsioonijuht, avades Latitude59 arutelu Euroopa rollist globaalses AI-maastikus. „Usun, et võistlus on alles algamas. Meil on võimalus mitte üksnes järele jõuda, vaid ka juhtpositsioon haarata – ent seda tuleb teha Euroopa moodi,“ rõhutab ta.

Euroopa tee: usaldusväärsus, väärtuspõhisus ja praktilisus

„See pole pelgalt ChatGPT kasutuselevõtt. Euroopa peab looma väärtust oma tugevustele tuginedes,“ ütles Kirke Maar. „Meil on potentsiaali panustada usaldusväärse ja inimese-keskse tehisintellekti arendamisse, eriti seal, kus meil on juba eeliseid – näiteks robootikas, tootmises, energeetikas ja terviseandmete kasutamises.“

Mikael Ljungblom täiendas: „Teooriast peab saama praktika. Ülikoolid ei tohi piirduda üksnes teadustööga – need peavad teenima ühiskonda ja tegutsema koos sellega.“

Killustatus – takistus või võimalus?

Alois Krtil tunnistab: „Euroopa ei moodusta ühtset digitaalset turgu. Kuigi meil on 450 miljoni inimesega kriitiline mass, tegutseb iga riik omaette.“ Samas näeb ta selles ka võimalust: „Kui liikmesriigid võtaksid eeskuju kiirematelt – näiteks Eestilt –, võiksime killustatuse hoopis enda kasuks pöörata.“

Kirke Maar lisas, et edu võti peitub paindlikkuses ja muutumisvalmiduses: „Kui kõik 27 liikmesriiki ei suuda kiiresti liikuda, peavad seda tegema piirkondlikud tõmbekeskused. Peame murdma kultuurilise tõkke, kus läbikukkumine on tabu. Eestis on juba tekkinud hoiak, et ebaõnnestumine on loomulik osa innovatsioonist.“

Teadmised on olemas – aga kuidas need turule tuua?

„Meil on maailmatasemel ülikoolid ja tugev teadustraditsioon, ent tihti jäävad projektid pidama tehnoloogilise küpsuse tasemele,“ märkis Ljungblom. „Vajame lühemaid, paindlikumaid innovatsioonitsükleid, mis toimuksid võimalikult lähedal väärtuse loomise kohtadele – era- ja avalikus sektoris.“

Ka Krtil rõhutas rahastuse tähtsust: „Teadusasutused peaksid keskenduma lisaks uurimistööle ka praktilistele rakendustele. ELi rahastuse abil saaks innovatsiooni siduda reaalse kasutusega ja jõuda kiiremini tulemusteni.“

Maar tõi esile hariduse rolli: „Tuleb murda klassikaline lõputöö paradigma ning suunata tudengeid ettevõtetes toimuvatesse valideerimisprojektidesse. Nii jõuab innovatsioon laborist majandusse.“ Ta rõhutas Eesti tugevusi: „Äritegemine on siin lihtne, regulatsioone tajutakse mitte takistusena, vaid suunaviitadena. VKE-koolitused on näidanud, et teadlikkuse kasv annab ettevõtjatele julgust teha esimesi samme AI-valdkonnas.“

Ljungblom lisas, et oluline on tugevdada AI-infrastruktuuri. „Meil on olemas näiteks Soome LUMI arvutuskeskus, kuid teadlikkus ja kasutusoskus vajavad veel arengut. Tarvis on AI-tehaseid ja testimiskeskusi ettevõtetele.“

Näited praktikast: Põhja-Balti AI-keskus ja AI Sweden

„Alustasime AI Swedeniga kuuekesi – täna töötab seal sada inimest,“ ütles Ljungblom. „Koostöös Põhjamaade Ministrite Nõukoguga käivitame Põhja-Balti AI-keskuse (North Baltic AI Center). Selle eesmärk on aidata idufirmadel ja ettevõtetel testida, valideerida ja skaleerida oma AI-lahendusi – see on konkreetne samm koostöö suunas.“

„Lootust on,“ tõdes Fredrik Milani arutelu lõpetades. „Killustatus võib olla nõrkus, kuid kiiremad ja paindlikumad regioonid saavad vedada ka teisi. Euroopa AI-strateegia peaks tuginema praktilistele rakendustele, tihedale koostööle ja julgusele juhtida.“

„Euroopa ei pea Ameerikat kopeerima,“ võttis Alois Krtil vestluse kokku. „Meil on oma insenerikultuur, VKEde tugevus, väärtused ja teadmised. Kui neid õigesti rakendada, võime mitte ainult järele jõuda, vaid ka eeskujuks saada.“ Podcasti saab kuulata siit: https://www.youtube.com/live/4KhHLyf31Kg

Hea teada

Moderaator: Frederik Milani SEB, strateegia ja innovatsiooni juht Baltikumis

Saate külalised:

Kirke Maar, AI and Robotics Estonia juht: on alates 2021. aastast juhtinud Eesti tehisintellekti ja robootika keskust AIRE (AIRE EDIH). Tal on 25 aastat kogemust suurte, avaliku sektori kaasrahastusel toimivate koostöövõrgustike juhtimisel ning ta on olnud keskne tegija Eesti suurima tehisintellekti kogukonna loomisel. 2024. aastaks on AIRE kasvanud võrgustikuks, mis hõlmab enam kui 50 võtmeorganisatsiooni ning toetab igapäevaselt üle 200 väikese ja keskmise ettevõtte. Keskus pakub piiriüleseid teenuseid, korraldab igakuiseid AIRE klubisid, koolitusi ning viib läbi enam kui 50 demoprojekti koostöös ülikoolidega.

Alois Krtil, ARIC tegevjuht: Hamburgi tehisintellekti innovatsioonikeskuse ARIC tegevjuht ja asutaja. Tal on andmeteaduse ja inseneriteaduste taust ning ta on juhtinud üle 200 tipptasemel tehnoloogiaprojekti ning töötanud ka Hamburgi tehnoloogiasiirde keskuse tegevdirektorina. Lisaks on ta haridustehnoloogia ettevõtte PINKTUM

tehnoloogiajuht (CTO), õppejõud ning aktiivne liige mitmetes riiklikes nõukogudes. Alois on tunnustatud häälekandja tehisintellekti teemadel nii Saksamaal kui ka kogu Euroopas.

Mikael Ljungblom, AI Sweden rahvusvaheliste suhete ja avaliku poliitika juht: aastaid tegutsenud poliitika, poliitiliste otsuste ja tehisintellekti lõikekohas. Täna töötab ta Rootsi rakendustehisintelekti keskuse AI Sweden avaliku poliitika ja rahvusvaheliste suhete direktorina. Varasemalt on ta olnud poliitikanõunik Rootsi valitsuses, töötanud Rootsi parlamendis ning esindanud Rootsit Euroopa Liidu alalises esinduses.