Tehisaru regulatiivsed testkeskkonnad innovatsiooni toetuseks

Autor: Pirita Ihamäki PhD., M.Sc.
Toimetajad: Kristiina Herodes, Evelin Ebruk 

Artikkel ilmus Pirita Ihamäki Linkedini kontol

Euroopa digitaalsete innovatsioonikeskuste (European Digital Innovation Hubs, EDIH) tippkohtumine 2026 Brüsselis andis väärtuslikke teadmisi Euroopa parimatest praktikatest tehisintellekti regulatiivsete testkeskkondade osas. Üks olulisemaid tähelepanekuid puudutas regulatiivsete keskkondade kasvavat rolli ettevõtete, VKE-de, avaliku sektori asutuste ja ökosüsteemi osaliste toetamisel, et Euroopa tehisintellekti määrus saaks praktikas ka tegelikult rakendatud.

Tehisaru regulatiivsete testkeskkondade eesmärk on aidata tehisintellektisüsteemide loojatel paremini mõista Euroopa Liidu ja liikmesriikide siseriiklikke õigusraamistikke, võimaldades neil selliselt arendada turvalisi ja usaldusväärseid tehisarusüsteeme. Ühtlasi annavad regulatiivsed keskkonnad praktilist sisendit tulevase õigusloome kujundamiseks. Kontrollitud- ja turvalises järelvalvetingimustes testimine vähendab tehisintellektisüsteemide turvanõuetele mittevastavuse riski ning seeläbi toetavad testkeskkonnad ka peaasjalikult vastutustundlikku innovatsiooni. Lisaks aitavad need kasvatada usaldust tehisarutehnoloogiate vastu ja kaasata usaldusväärsetele tehnoloogiatele investeeringuid (Euroopa Komisjon, tehisaru testkeskkonnad). 

Euroopa Liidu tehisintellekti määrus, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1689, kehtestab tehisaru ühtlustatud reeglid ning seda kohaldatakse alates 2. augustist 2026 (toimetaja märkus: testkeskkondi puudutavate sätete kohaldamine on edasi lükatud 2. augustile 2027). Määruse eesmärk on tagada, et Euroopa Liidu turule lastavad tehisarusüsteemid on ohutud, usaldusväärsed ja põhiõigusi austavad. Samuti soovitakse tugevdada siseturgu ja edendada innovatsiooni eelkõige VKE-de seas, kaitstes seejuures tervist, ohutust, demokraatiat ja õigusriiki (Tehisaru määrus).

Regulatiivses keskkonnas saavad arendajad turvaliselt testida ja arendada tehisintellekitisüsteemi koostöös riigi pädevate asutustega (nt TTJA, RIA, jne). Testkeskkonna teenus hõlmab regulatiivset valideerimist, tehnilist hindamist, andmehalduse ja põhiõiguste mõjuhinnangu tuge ning vajadusel ka kõrgjõudlusega arvutusressurssi.  

Arendaja saab selge ja dokumenteeritud tagasiside oma lahenduse õiguslike, tehniliste ja andmekaitsega seotud küsimuste kohta, mis vähendab lahenduse pakkuja riske ja suurendab usaldusväärsust investorite, klientide ja järelevalveasutuste silmis. Samal ajal tugevneb regulaatori praktiline võimekus tehisarusüsteeme hinnata ja nende üle järelevalvet teostada. Selline vastastikune õppimine ettevõtete ja regulaatorite vahel loob aluse vastutustundlikuks innovatsiooniks ja Euroopa konkurentsivõime kasvule.

Tehisaru testkeskkonnad: Eesti näide 

EDIH tippkohtumisel käsitletud juhtumitest pakkus erilist huvi Eesti kogemuslugu, kus tehisaru testkeskkonna tegevus on juba päris klientidega käivitunud koostöös Justiits- ja Digiministeeriumiga. 

Nagu Evelin Ebruk märkis „Eestil on juba olemas eeldused, et hakata mõtlema, kuidas oma digitaliseeritud protsessidesse agentseid süsteeme rakendada. Just sellise eelduse tõttu käivitati testkeskkond varakult ja käimasolevas testfaasis katsetatakse kogu protsessi praktikas läbi.” 

Eesti varajaselt avatud regulatiivne testkeskkond on näitlikustav, miks peaksid tehisaru testkeskkonnad olema kättesaadavad kogu Euroopa Liidus ning miks peab igal liikmesriigil olema vähemalt üks riiklik testkeskkond (toimetaja märkus: tehisaru määruse artikkel 57 kohustab iga liikmesriiki looma vähemalt ühe tehisaru regulatiivse testkeskkonna riiklikul tasandil). Samuti rõhutab Eesti parimate praktikate jagamise olulisust riikide ja ökosüsteemide vahel. Enne pädevate asutuste ametlikku määramist on pilootprojektide käivitamine Euroopa Komisjoni poolt igati soositud.

Testkeskkonnad aitavad parendada asutuste vahelist koostöövõimekust ja koordineerimist, koondada varakult turvaliste tehisintellektisüsteemide jaoks vajaminevaid ressursse ning osapooli ja tugevdada ühtlast turvalisele tehisintellekti rakendamisele üleminekut kogu Euroopas.  

Evelin Ebruk tõi esile ka Eesti ökosüsteemi koostöö tugevust „Koostöö Eesti ökosüsteemis on olnud väga tugev. EDIH töötab otse erasektoriga, ministeerium keskendub omakorda avaliku sektori kasutusjuhtudele.” 

See on oluline õppe koht teistele riikidele. Euroopa digitaalsetel innovatsioonikeskustel on võtmeroll regulatiivse keele tõlkimisel ettevõtetele praktiliseks juhiseks. Samuti aitavad nad arendajatel taotlusprotsessi lihtsamalt ja tõhusamalt läbida. 

Selged tingimused ja ligipääsetav osalemine 

Regulatiivse testkeskkonna kvalifitseerimistingimused peavad olema läbipaistvad ja arusaadavad. Sisenejate valikul peavad üle Euroopa loodavad regulatiivsed testkeskkonnad hindama, kas taotleja vastab valikukriteeriumidele, mille hulka kuulub arusaam, milliseid regulatiivseid või praktilisi küsimusi ligipääsu taotlev tehisarusüsteem tõstatab, kui küps ja konkurentsivõimeline on lahendus ning kui palju saab juhtum panustada regulatiivsesse õppimisse. 

Regulatiivsetesse testkeskkondadesse on eelistatud ligipääs VKE-del, kui nad vastavad hindamiskriteeriumitele ning ettevõtte registreeritud asukoht või filiaal asub Euroopa Liidus. Regulatiivsed testkeskkonnad võivad igal aastal seada esikohale ka konkreetsed valdkonnad ja eelkõige sellised, mis on strateegiliselt olulised või seisavad silmitsi suuremate regulatiivsete väljakutsetega (EU: Implementing Regulation on AI Regulatory Sandboxes, 2025).
 

Tugevama tehisaru ökosüsteemi ülesehitamine 

Euroopa digitaalsete innovatsioonikeskuste eesmärk on tugevdada sünergiaid ja teha tõhusat koostööd tehisaru ökosüsteemi osalistega, sealhulgas testimis- ja eksperimenteerimiskeskusega (Testing and Experimentation Facilities, TEFs) ning tehisaru vabrikutega (AI Factories). Samuti tegeletakse Euroopaüleselt pakutavate teenuste suurema ühtlustamise suunas, vähendamaks piirideülest dubleerimist.  

Igal tehisaru regulatiivsel keskkonnal peab olema selge kava, mis kirjeldab testkeskkonna eesmärke, keskkonnas pakutavat tuge ning sisenejatele saadavalolevaid ressursse. Testimine reaalsetes tingimustes võib toimuda testkeskkonna raames eeldusel, et see ei lähe vastuollu teiste Euroopa Liidu või riigisiseste reeglitega, mis selliseid katsetusi reguleerivad. Kui suure riskiga tehisarusüsteemid on integreeritud reguleeritud toodetesse, tuleb kaasata ka asjaomased valdkondlikud riiklikud pädevad asutused (EU: Implementing Regulation on AI Regulatory Sandboxes, 2025).
 

Evelin Ebruk mainis „Esimesed testjuhtumid võtavad päris kaua aega, eriti kui eesmärk on aru saada, kuidas teha testkeskkonna protsess võimalikult lihtsaks erinevate osapoolte vahel.” 

See on oluline tähelepanek, kus tehisaru regulatiivses testkeskkonnas õpivad osapooled ühiselt, kuidas käsitleda regulatsiooni arusaadavalt, praktiliselt ja innovatsiooni toetavalt. 

Minu jaoks oli üks olulisemaid õppetunde EDIH tippkohtumiselt 2026 see, et tehisaru regulatiivsed testkeskkonnad võivad saada sillaks regulatsiooni ja päriselulise innovatsiooni vahel. Eesti näitel näeme juba, et sellist asutuste ja ettevõtete vahelist koostööd on alustatud varakult. Järgmine samm on parimate praktikate jagamine piirideüleselt ning ulatusliku tehisaru testimise toetamine. 

Tehisaru regulatiivsed testkeskkonnad aitavad Euroopal üles ehitada usaldusväärsemaid, konkurentsivõimelisemaid ja innovatsioonisõbralikumaid tehisaru ökosüsteeme. 

Tutvu lähemalt Eesti tehisaru regulatiivse testkeskkonna raamistikuga siin.