Investeeringud on tööstuse konkurentsivõime võti, aga Eesti ettevõtted on neis tagasihoidlikud

Robofestil peetud AIRE klubis tõi Swedbanki tööstussektori juht Raul Kirsimäe välja, et Eesti tööstus on jõudnud punkti, kus liiga väikesed investeeringumahud piiravad võimalusi konkurentsivõime tõstmiseks. Samas näitavad panga andmed, et aktiivselt investeerivad ettevõtted teenivad märksa kõrgemat kasumimarginaali. 

Kuni 2021. aastani kasvasid Eesti tööstustoodangu mahud, kuid Ukraina sõja algusega katkes see trend ja toodangumahud pole endisele tasemele naasnud. Raul Kirsimäe hinnangul näeb pikas vaates pilt hea välja, sest tööstuse lisandväärtus on viieteistkümne aastaga nominaalselt kahekordistunud ja inflatsiooni arvestades ligikaudu poole võrra kasvanud.  

„Viimase nelja aasta arengud annavad aga põhjust muretsemiseks, sest kasv on peatunud. Sama lugu on investeeringutega. Nominaalselt püsivad need ligikaudu samal tasemel, kuid inflatsiooniga korrigeerituna on need Eesti tööstuses viimastel aastatel langenud,“ ütles Kirsimäe. 

Kirsimäe sõnul on see paradoksaalne, sest vajadus investeeringute järele on tegelikult kasvanud, kuna robootikalahendused arenevad kiiresti ja nende rakendamise võimalused laienevad. „Ka tuleb arvestada, et tööjõumahukad ettevõtlusmudelid ei ole Eesti demograafia vaates enam jätkusuutlikud. Mõtlema peab, kuidas teha olemasoleva meeskonnaga rohkem kui eile.“ 

Maailm liigub kiiremini 

Rahvusvaheline võrdlus näitab, et arenguruumi meil on. Lõuna-Koreas on üle 1200 ja Singapuris üle 800 roboti 10 000 töötaja kohta. Need riigid olid oma sektoris tipus ka kaheksa aastat tagasi ning on jätkuvalt robotite kasutamist kasvatanud 50–130%.  

Raul Kirsimäe sõnul on see aus koht siin Eestis peeglisse vaadata ja küsida, kas suudame sama tempoga edasi liikuda. „Kas tahame vanamoodi jätkata või peaksime oluliselt kiirendama investeeringuid. Erinevad uuringud näitavad, et ka üksainus tehnoloogia, näiteks roboti kasutuselevõtt võib tootlikkust kasvatada umbes 7–8%. Mitme tehnoloogia koosmõju võib tuua kuni mitmekümneprotsendilise kasvu.“ 

Mida näitavad panga andmed 

Swedbank analüüsis Eesti tööstusettevõtete kümne aasta finantsandmeid. Ettevõtted jagati nelja gruppi investeerimisaktiivsuse järgi. Kõige aktiivsemalt investeeriva grupi EBITDA (earnings before interest, taxes, and amortization ehk kasum enne intresse, makse ja immateriaalse vara kulumit) marginaal oli kaks korda kõrgem kui kõige vähem investeerival grupil. 

Kirsimäe rõhutas, et põhjuslikkusega tuleb ettevaatlik olla, sest kasumlikel ettevõtetel on investeeringute elluviimiseks ka rohkem raha. Siiski on seos kümne aasta jooksul järjepidev ja tugev.  

Edukamaid ettevõtteid ühendab mitu tunnust. Nad: 

• on keskmisest enam digitaliseeritud ja automatiseeritud; 
• panustavad rohkem efektiivsusse ja tehnoloogiasse; 
• teevad rohkem koostööd teadusasutustega; 
• prognoosivad aastast aastasse suuremat kasvu. 

Kuhu ettevõtted investeerivad 

Efektiivsuse kasv on Eesti tööstusettevõtete investeeringute peamine eesmärk sageli koos tootmismahtude suurendamisega. Tootearenduse tähtsus on aastate jooksul pigem vähenenud, kuigi viimane aasta tõi väikese paranemise. See teeb Kirsimäe sõnul muret, sest pikemas perspektiivis on vaja nii efektiivsemat tootmist kui ka kõrgema lisandväärtusega tooteid. 

Automatiseerimisele ja digitaliseerimisele suunatud osa kõigist investeeringutest on kasvanud ligikaudu kolmandikuni, mõnes sektoris rohkemgi. Raul Kirsimäe prognoosib, et tehnoloogia osatähtsus tööstusinvesteeringutes kasvab edaspidi veelgi, nö betooni osakaal aga väheneb. 

Digitaliseerimises on keskmised ja suured ettevõtted hästi edasi liikunud, kuid automatiseerimises on maha jäänud 1–10 miljoni euro suuruse käibega väikesed ja keskmised ettevõtted. Just neil on Kirsimäe hinnangul kõige rohkem ruumi järgmise sammu tegemiseks. 

Juba teist aastat on tööstusettevõtete suurim tehnoloogiline investeerimishuvi seotud tehisintellektiga: üle poole ettevõtetest plaanib järgmise kahe aasta jooksul investeerida AI-lahendustesse. Tööstuses ei tähenda see vaid vestlusroboti litsentsi ostmist, vaid tootmise planeerimist, laojuhtimist, seadmete koostööd ja kliendisuhtlust. Tööstusrobotitesse plaanib investeerida veidi üle kolmandiku ettevõtetest, mida Kirsimäe pidas demograafilist olukorda arvestades isegi üllatavalt tagasihoidlikuks. 

Mida ettevõtted teha saavad 

Kirsimäe sõnum ettevõtjatele oli selge: 

1. Võtke investeerimisvõlga tõsiselt. Langevad investeeringute mahud  nõrgestavad ettevõtte positsiooni ja konkurentsivõimet turul. 
2. Arvestage palgakasvuga ja kahaneva rahvastikuga. Tööjõumahukale mudelile enam toetuda ei saa. 
3. Tehnoloogia ei ole eesmärk. Digitaliseerimine ja robotiseerimine on vahendid, mille eesmärk on lisandväärtus ja konkurentsivõime. 
4. Kasutage koostöövõrgustikke. Teadusasutused, AIRE ja Adapter aitavad läbi muutuste ja tehnoloogiate rakendamise päriselt tulemusi saavutada. 
5. Tooge investeeringuplaanid panka.  Kirsimäe sõnul on pank valmis toetama läbimõeldud plaane, mis aitavad ettevõtetel oma tulemusi parandada ja konkurentsivõimet kasvatada. 

Oma esinemise lõpetas Kirsimäe mõttega, mille kuulis noore pankurina kogenud tööstusjuhilt ja mille on endaga kaasa võtnud – paigalseis on tööstuses surmaeelne seisund. 

AIRE ja Swedbank jätkavad oma koostööd, et tõsta Eesti konkurentsivõimet.