Parema Eesti nimel: tehisintellekti suurem mõju läbi koostöö

Anne Muldme
AIRE keskuse turundusjuht

Augusti lõpp tõi Särghaual kokku 17 organisatsiooni, kes toetavad ja initsieerivad Eesti arengut tehisaru vallas. Üheskoos otsiti koostöökohti, et sammu pidada kiiresti areneva tehnoloogiaga ning toetada Eesti konkurentsivõimet globaalselt. 

Osalejad andsid eelsisendi oma organisatsiooni eesmärkide, kompetentside, lähiaja fookuste ning rolli osas tehisintellekti-ökosüsteemis. Neist selgus, et ühiseks kliendiks on eelkõige Eesti ettevõte, kes on avatud uutele tehnoloogiatele eesmärgiga kasvatada tootlikkust, konkurentsivõimet ning eksporti. Suured kliendigrupid on ka avalik sektor, teaduse ja haridusega seotud organisatsioonid ning ka erinevad elanike grupid. 

Sarnased, kuid erinevad kompetentsid 

Paljude väärtuspakkumiseks on teaduse ja ettevõtluse ühendamine, kuid rollid on selles erinevad. Näiteks, on uute teadmiste pakkuja, teaduspartneri leidja, kvaliteedi hindaja, rahastaja, arenduspartner, tehisintellekti kasutuselevõtu abi jne.  

Ühiste kompetentside keskmes on teadus, ettevõtete vajadused ja innovatsiooni kaasamist võimaldav keskkond. Rollidena tehisintellekti-ökosüsteemis mainitakse loomist ja võimaldamist, samas üldise tulemuslikkuse ja tervikteekonna vaade on pigem katmata. 

Väljakutsena tõid osalejad välja just fragmenteeritust valdkonniti ja organisatsiooniti ning killustumist erinevate pisemate initsiatiivide vahel. Positiivset arengut nähti juba infovahetuses erinevate organisatsioonide vahel, aga ka ühiste oluliste teemade sõnastamises ja nende eestvedamises. 

Ümarlauas jaguneti nalja suurde gruppi: ettevõtete esindajad (ITL, Masinatööstuse liit, Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoda, Swedbank AS, STACC OÜ), poliitikakujundajad (MKM; Eesti.ai, Tallinna Linn), poliitika elluviijad (EIS, ETAG, RIA, TI-hüpe, Eesti Keele Instituut EKI), eksperdid ja võrgustikud (TalTech, TÜ EXAI, AIRE, Adapter). 

Viis koostööfookust 

Enne ümaralauda oli ühise sisendi põhjal välja joonistunud viis koostööfookust, mis vääriks ühist panustamist:  

• tehisintellekti kasutuselevõtt ja skaleerimine,  
• inimeste ja organisatsioonide tehisintellekti-võimekus,  
• usaldusväärne AI,  
• teaduskompetentsi kiirem rakendamine,  
• rahvusvaheline konkurentsivõime.  

Ühisel arutelul lisandusid veel viis olulist teemat:  

• AI-taristu ja andmete ühisomand,  
• kogemuslugude pank,  
• täiendavate finantsinstrumentide ellukutsumine,  
• tehisintellekti-teenuste kättesaadavus eesti keeles,  
• tehnoloogiline sõltuvus ja turvalisus. 

Kõik väljajoonistunud fookused on organisatsioonide ja vastutusvaldkondade ülesed teemad. Ühine fookuse hoidmine aitaks viia samaaegselt edasi kogu Eesti tehisaru-põhist arengut ning aitaks Eesti majandusse panustada mõtestatult, ühtselt ja suurema selgusega. 

Tehisintellekti kasutuselevõtu ja skaleerimise fookus 

AIRE võttis initsiatiivi kutsuda sügisel kokku järgmine kogunemine, et edasi minna tehisintellekti kasutuselevõtu ja skaleerimise fookusega ning siis saab jagada oma mõtteid ja võimalikke tegevusi edaspidiseks.  

Eesti väiksus on tihti ka meie tugevuseks. Kui meil on ühine arusaam selgest ja olulisest sihist ning soov tegutseda, võime olla väga kiired üle erinevate organisatsioonide. AIRE on oma võrgustiku sees koostööd kõvasti harjutanud ja meil on pakkuda head praktikat, kuidas üle suurte teadusorganisatsioonide kiiresti ja eesmärgipäraselt liikuda. Kavatsemegi koostööoskust pisut skaleerida ja seda Eesti tehisintellekti-ökosüsteemi arengu huvides rakendada, ikka parema ja konkurentsivõimelise Eesti nimel.