AIRE pakub tudengitele kandideerimiseks väljakutseprojekti
TalTechi IT teaduskonna dekaan Gert Jervan kutsus 5. juuni AIRE klubis üliõpilasi kandideerima AIRE väljakutseprojekti. Kui varasemalt oli projektides osalemine õppeprotsessi väline tegevus, siis järgmisest semestrist on see ühe projekti näitel õppeprotsessi osa, kestes terve semestri vältel, kinnitas Jervan muudatust.
5. juunil toimunud AIRE klubi #26 kõnetas just TalTechi üliõpilasi, kes pärast Innovatsioonifestivali lõppu kogunesid peamaja fuajeesse, et kuulata klubi esinejate sõnavõtte. Seekordne ettekannete fookus oli projektõppel ja kuidas lõputööde teemasid veelgi paremini siduda ettevõtete väljakutsetega. TalTechi IT teaduskonna dekaan Gert Jervan ütles, et juba peale 21. juunit saavad üliõpilased kandideerida AIRE väljakutseprojekti. Tema sõnul annab sellises projektis osalemine hea ülevaate ettevõtte probleemidest, millega igapäevaselt tootmises tegeletakse. Samas loob see ülikooliga seotud inimestele võimaluse midagi reaalset ühiskonnale tagasi anda.
Jervani sõnul tuleb projektides osaleval üliõpilasel kasuks peale tehniliste oskuste evida meeskonnatöö oskust. „Oluline on, et noored suudavad töötada grupis ja mõelda nö kastist välja ning olla probleemi lahendusele orienteeritud ehk laias laastus just sotsiaalsed oskused mängivad olulist rolli,“ kinnitas Jervan. Ta ütles, et kui varasemalt oli projektides osalemine õppeprotsessi väline, siis järgmisest semestrist on see ühe projekti näitel õppeprotsessi osa, kestes terve semestri vältel.
Praktiline väljund
Klubiõhtul andis selgitava kommentaari AIRE projektile Valdek AS arendusjuht Viljar Valdek, kelle sõnul on nende ettevõttes on ka varasematel aastatel olnud TalTechi magistrandid projektimeeskonna liikmeteks, kus on siselogistika probleemide lahendamiseks edasi arendatud masinnägemise ja AI projekti. „Tahangi tunnustada Juhan-Peep Ernitsat, kes vahepeal seisma jäänud projekti idee nö üles korjas ja AIRE kaudu projekti käima lükkas. Nägime küll selles väga suurt potentsiaali aga kuna maailmas puudusid varasemad sellised lahendused, siis me ei osanud isegi edasist projekti käiku prognoosida. Nüüd oleme juba targemad aga kui me aastal 2022 alustasime esimese projekti osaga, siis suutsime tuvastada vaid inimesi ja kaubaaluseid, olime ikka lapsekingades,“ meenutas Valdek. Lisades, et suures plaanis on projekti nimetus: automaatne kaubajälgimine masinnägemisega. „Kõlab ehk liiga loosunglikult aga tegu on väga suure projektiga, kus AIRE projektis käsitleti etapp kahte ehk teisisõnu kuidas tuvastada ja leida parimaid mooduseid, mis on probleemid ja erinevad sisendid ning mida me peame teadma süsteemi olemuse ja võimekuse kohta,“ ütles ta.
Rahalisest võidust on Valdeku sõnul vara rääkida, kuna AIRE projekti eesmärgiks oli luua katsekeskkond mitte konkreetset rakendust. „Eelkõige oli see uurimustöö ja alles nüüd saame hakata läbi katsetama reaalseid olukordi, et saada reaalsed andmed, mitte enam hüpoteesi põhjal tegutseda,“ avaldas Valdek.
Projektis osalenud magistrant Marek Lahk on enda sõnul projektiga väga rahul ja ütles, et selle suur väärtus ongi, et lahendati reaalset probleemi, mitte mingit hüpoteetilist, millel otseselt puudub hilisem rakendus. „Väljakutseks võib lugeda sünteetiliste andmete genereerimise. Lootsime, et projekti see osa võtab maksimum kuu aega aga meil võttis see aega lõpuks kolm kuud. Kõige keerulisem oligi vist ajaarvestus. Tahtsin projekti valmis saada oma lõputöö raames,“ kommenteeris Lahk projekti kulgu.
Lisainfo:
- Marek Lahki lõputöö kannab nimetust „Laotehnika segmenteeria treenimine sünteetiliste andmete ja peenhäälestuse abil digitaalse kaksiku jaoks“. Lõputöö on leitav siit: https://digikogu.taltech.ee/et/Item/4113691b-eb47-4bc5-87b8-8e2c399a66ed
- Projektõppesse saab kandideerida siit: https://aire-edih.eu/projektope/#kandideeri
Foto: AIRE demoprojektis osalenud Valdek AS arendusjuht Viljar Valdek, erakogu