AIRE tegevused jõustavad tööstusettevõtteid. Tark Tööstus 2024

Tänavune Targa tööstuse konverents pakkus kuulamiseks kümneid põnevaid teemasid. Lisaks ettekannetele toimusid vestlusringid ja töötoad. Tehisintellekti- ja robootikakeskus AIRE tutvustas oma töötoas demoprojekte, kus ettevõtted masinlugemist kasutades hoidsid kokku inimtööjõudu, parandasid siselogistikat ja tõstsid toodete kvaliteedikontrolli täpsust.

Märtsi keskel toimunud Tark Tööstus 2024 tõi kohale rekordarv osalejaid. Ettekannetes jäid kõlama märksõnad: digitaliseerimine, innovatsioon, küberturvalisus, robootika, uute turgude leidmine jpm. AIRE töötoas rääkisid ettevõtted demoprojektide kogemustest. Ühe esinejana astus üles Viljar Valdek ettevõttest Valdek, kes rääkis kuidas nad parendasid siselogistikat masinlugemist kasutades. „Paberivaba tootmine on meie peamisi märksõnu ehk kuidas digimaailm ja pärismaailm oleks omavahel integreeritud. Tänaseks ongi meil digitaalne tootmisjuhtimine ja monitooring,“ lausus ta.

Teise esinejana kirjeldas Kõu Mobility tehase tööstusinseneride tiimijuht Tanel Eensoo, kuidas nad ettevõttes viisid toodete kvaliteedikontrolli inimtööjõult üle masinkontrollile.

AIRE nõuandva kogu liige, Flowit partner Juhan Pukk ütles töötoas esinedes, et ettevõtted on saanud demoprojektides hindamatu kogemuse, mida masinõppega saab teha. „Teist sellist projekti Eestis pole,“ tõdes Pukk.

AIRE avalike meetmete finantseerimise teenuse juht Reet Pärgmäe kutsus ettevõtteid tulema finantsnõustamisele ja digiküpsuse hindamisele, et saada tagasiside olemasolevale hetkeseisule. „Hindamise käigus saadakse ka juba esmased soovitused millest alustada. Mul on hea meel tõdeda, et iga aasta nende ettevõtete arv tõuseb, kes hindamisele tulevad.“

Ministri majandusplaanid

Konverentsil esines majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo, kes avakõnes rääkis riigi väljatöötatud majandusplaanist ja püstitatud eesmärgist: aastaks 2035 kahekordistada Eesti majandust. Majandusplaani üheks funktsiooniks on siduda riigi otsuste tegemine eesmärgiga tagada Eesti majanduse konkurentsivõime edenemine. „Selle dokumendiga tahamegi saavutada, et konkurentsivõime küsimust esitatakse aina enam ja enam, et see teema muutuks veelgi tõsisemaks. Me ikka loodame makse ümber tõstes või midagi kuskilt juurde keerates või maha võttes, majanduses mingit muutust. Kuid lõppkokkuvõttes on maksudega mängimine regulatiivse iseloomuga aga kui tahame maksta palka õpetajatele, politseinikele, päästjatele, siis muud valikut pole, kui Eesti majandust kasvatada. Muud teed pole ja me peame seda veel ja veel rääkima, et seda teadvustada,“ kinnitas Riisalo.

Riisalo ütles, et majandusplaanil on mitu lähtepunkti: Eestis peab olema lihtne olla ettevõtja, kuid tavapraktika ei järgi alati mõistlikke lahendusi. „Mis puudutab õigusruumi lihtsust, siis nii see pole. Kui vaadata seda, kuidas aruandluse maht on kasvanud, kuigi taheti ju saavutada väiksemat aruandlust,“ lausus ta.

Ettevõtlusest rääkides ütles minister, et teravalt on üles tõstetunud kvalifitseeritud tööjõu küsimus, millel on kaks vaadet: kus kiirema lahendusena on koalitsioonipartneritega algatatud diskussioon, et Eestisse oleks lihtsam tuua vajalikku tööjõudu. Teisalt ei saa jääda lootma ainult välistööjõu peale. „Me omas riigis peab tehniline haridus, mida antakse kõrg- ja kutsekoolides, vastama tänapäeva nõuetele, sellele mida ettevõtja vajab. Samas on kõigile selge, et kutseharidus Eestis vajab tõsist reformi,“ tõdes minister.

Uute suundade jõustamine

GScan OÜ strateegiadirektor Andi Hektor ütles targast tööstusest rääkides, et kuigi Eestis on piisavalt inimesi, kes ei pelga alustada nullist, siis ainuüksi sellest ei piisa. Vajalik on sobiva keskkonna olemasolu ja avaliku sektori toetus. „Kui rääkida start-up ja tööstuse poolelt, siis on väga oluline investorite toetus ehk investor peab tahtma finantseerida ka väga keerulisi ideid. Tal peab olema soov süveneda nendesse teemadesse. Kolmanda osapoolena mainiksin ökosüsteemi olemasolu, teisisõnu on vaja laia toetust keeruliste asjade tegemiseks,“ selgitas Hektor. „Kui hüpata süvatehnoloogia tegemistesse, siis siin on väga suur roll ülikoolidel, kõrgharidusel ja teadussektoril,“ lisas Hektor. GScan on hea näide teadlaste ja ülikooliga koostööst, kuna ettevõte osaleb AIRE rahastuse kaudu koostöös Tartu Ülikooli teadlastega demoprojektis „Müüontomograafi multipleksimislahenduse dekodeerimiskontseptsiooni valideerimine”.

Hektori sõnul oleks Eestis vaja pankade abi ja ka muid riigipoolset toetusmeetmeid, et toetada veelgi uute tehnoloogiate kasutuselevõttu ja arendamist.