Kas inimene astub roboti teelt või tulevik peitub koostöös?

Kindlasti juba teate, et tehisintellekt suudab luua tekste, muusikat ja isegi filme. Jutte, kuidas robotid võtavad inimestelt töö, kõlab juba aastaid. Kuid milline on robotite ja inimeste suhe täna ja tulevikus, selle üle tasub arutleda.

International Federation of Robotics andmetel oli aastal 2021 tööstusrobotite tihedus 10 000 töötaja kohta keskmiselt 141. Juhtival kohal sealjuures Aasia.

Eestis oli sama näitaja 34, Soomel seevastu 161. Aastatega on numbrid kasvutrendis ning vahe eelkõige naaberriikidega aina suurenemas. Nõudlusega kaasas käimine nõuab valmisolekut kasutada äriprotsesside täiustamiseks tipptasemel tehnoloogiat. Robootika leiab rakendust igas sektoris, andes eeliseid, mida inimesed üksi ei suuda pakkuda.

Miks valida robotid?

Tööstusrobotid suurendavad tootmisprotsesside kiirust, olles võimelised töötama ööpäevaringselt. Kiirus ja töökindlus vähendab tsükliaega ning maksimeerib seeläbi töövoogu. Robotite kasutamine korduvate ülesannete lahendamisel vähendab vigade teket ning kahandab ka töötaja vigastuste ohtu,  eriti kui tootmine toimub rasketes tingimustes.

Lisaks on operaatoritel võimalus jälgida protsessi ohutus kauguses või koguni veebi vahendusel. Levinud on müüt, et robotiseerimine võtab inimestelt töökohti ära. Reaalsuses pole nii läinud ja eesmärk on hoopis kombineerida kahe osapoole tööd nii, et lihtsustada tootmisprotsessi vaheetappe.

Robotite kasutamine võib kohati küll töötajaid vabastada, kuid see tähendab, et tänu sellele saab nende võimekust ja teadmisi teistes valdkondades nagu projekteerimine, programmeerimine või hooldus. Inimese ja masina koostöö tase määrabki selle, kui rakendatav on robootika konkreetses tööstuses. Lisaks mõjutab robotite kasutuselevõtt hinnakujunemise protsessi, sest tootmine muutub odavamaks ning ettevõte suudab pakkuda konkurentsivõimelisemat hinda.

Kui ettevõte jääb robotiseerimise osas konkurentidest tahaplaanile just robotiseerimise tõttu, siis on oht hinnavõitluses alla jääda. Turg otsib alati soodsamat võimlust, mis omakorda võib uuendustega viivitava ettevõtte viia lagunemiseni ning kaovad töökohad.

Kes saab kasu robotiseerimisest?

Roboteid saab rakendada igas majandusharus. Nii energeetika-, metallurgia, masina-, keemia-, toiduaine- kui ka puidutööstuses. Näiteks autotööstuses on roboteid kasutatud alates 1962. aastast, mil paigaldati esimene UNIMATE robot General Motorsi New Jersey tehasesse. Kuid muutuvate nõudmiste rahuldamiseks on vajalik arendada ka robotiautomaatikat.

Tänu oma suurele täpsusele ja paindlikkusele suudavad nad tagada vajalikku kvaliteeti keerukate komponentide kokkupanekul. Võrreldes teiste sektoritega kasutab toiduainetööstus automatiseerimist valikuliselt. Kuid see tööstus on väga kiires kasvamises ja võimalikud rakendused mitmekesistuvad, nagu tooraine või töödeldud toiduainete korjamine ja asetamine, viilutamine, lõikamine, sorteerimine, väljastamine ning paljud muud tegevused. Seetõttu on robotiseerimine vajalik.

Eestile on robotite praktiline rakendamine tuttav näiteks kaitseväes. Mehitamata droonidest ning iseliikuvate sõidukite arendamisest oleme kuulnud kõik. Samuti põllumajanduses võimaldab aega säästa külvamisel, viljakoristusel ning umbrohutõrjel, vähendades seeläbi kulusid tootmisele ning pakub suuremat tootlikkust.

Kuum teema

Robotite tulevik Tööstus 4.0 ja automatiseerimine on praegu kujunemas tänu sellistele tehnoloogiatele nagu AI, 5G ja täiustatud automatiseerimine, kus keskendutakse tõhususele ja optimeerimisele, vähendades samal ajal oluliselt vigade tekkimise võimalust. Eeldatavasti kasvab automatiseerimine lähiaastatel hüppeliselt globaalses mastaabis, mis annab kiire tõuke robootika kasvule ja arengule tööstusdivisjonis.

Juba on ka stardipauk antud 5.0 tööstusele, kus viiakse tootmine uuele tasemele AI abiga, mis võimaldavad seadmetel tootmise käigus protsessi iseseisvalt optimeerida. 5.0 rõhub kohesele klienditeenindusele, isikupärastamisele ning inimese ja robotite (koostöörobotite) integreerimisele, et olla uues tööstusautomaatika mudelis ennetav ja võtta omaks uusi tehnoloogilisi edusamme. Olemaks kursis kliendibaasi vajadustega, tagamaks konkurentsieelist, on tehisintellekt ning masinõpe lahutamatu osa äritegevusest.

Siinkohal viibki tehisintellekti- ja robootikakeskus AIRE kokku kaks osapoolt, teadlased ning tööstusettevõtted, et leida lahendusi ettevõtete tulemuslikkuse parandamiseks, mis panustaks omakorda majanduskasvu. Juba 3. mail korraldab Eesti Maaülikool koostöös AIREga veebiseminari robotiseerimise olukorrast Eestis ja maailmas, kus avatakse teemat veelgi sügavamalt koos oma ala spetsialistidega.

Tule, osale veebinaril ja saa teadmised, millega viia oma ettevõte uuele tasemele!