Digitaliseerimise ekspert: võtmeküsimuseks saab tööstuse tulemuslikkuse tõstmine

Väikeste ja keskmiste ettevõtete tootmise tulemuslikkust saaks tõsta, kui senisest rohkem kasutada digitaliseerimist ja automatiseerimist, rääkis tööstusrobootika ja digitaliseerimise ekspert Jüri Riives.

„Ressursside hinnad on märgatavalt kallinenud ja samas on konkurents rahvusvaheliselt suurenenud. Efektiivsusel on oluline roll ettevõttes. Efektiivsusele aitavad oluliselt kaasa digitaliseerimine, automatiseerimine ja paindlikkus.  Neid kolme meetodit võiksid ettevõtted ja reeglina ka peaksid kasutama, et toota tulemuslikumalt,“ kinnitas Tallinna Tehnikaülikooli professor Riives.

Tema sõnul on need eelmainitud tegevused otstarbekad pea kõikidele ettevõtetele, küsimus on ainult nende ulatuses, kasutatavates tehnoloogiates ja süsteemide keerukuses. „Digitaliseerida võib kõiki ettevõtte protsesse – olgu selleks siis turundus, müük, tootmine, tehnoloogiline ettevalmistus või ostutegevus,“ loetles Riives.

Rahaline maksumus

Digitaliseerimise teemadel tulevad konsultatsioonidele tema sõnul ettevõtete juhid esmalt küsimusega, millised digitaliseerimise süsteemid on ettevõttele otstarbekad, milliseid tehnoloogiaid tuleks kasutada ja  milliseid väärtusahela protsesse tuleks eelisjärjekorras digitaliseerida ja  millises ulatuses. „Need on igati loogilised küsimused, et ettevõtte juhtkond saaks teada kas, miks ja kui palju ettevõttes on vaja rakendada erinevaid digitaliseerimise tehnikaid ja saada vastus ka küsimusele: palju see tegevus ka maksma läheb,“ julgustas Riives ettevõtte juhte teemaga tegelema.

Ressursside planeerimiseks on kasutusel väga palju erinevaid süsteeme, mida tuntakse lühendina ERP (Enterprise Resource Planning). Riivese sõnul võib ühe sellise ERP´i maksumus olla 3000-5000 eurot, samas ERPi palju suuremate ja laiendatud võimalustega versioon võib maksta juba 80 000 või palju rohkemgi eurot. „Mis on erinevate digitaliseerimise tehnikate võimalused ja kui palju need erinevad rakendusvõimalused sobiksid ühele või teist tüüpi ettevõttele, sealt tuleb välja ka vastus nende kasutamisotstarbekuse kohta ning  mis see võib ettevõttele maksma minna,“ selgitas ta. „ Erinevaid digitaliseerimise lahendusi väärtusahela ulatuses on palju. Võtame näiteks automatiseeritud kvaliteedikontrolli. Nagu ettevõtete digivõimekuse analüüsid on näidanud, see teema Eesti ettevõtetes eriti kõrgesti rakendatud ei ole,“ toob Riives välja. Muutuste algatamiseks peavad ettevõtted esmalt otsima vastuse küsimusele: kas neil läheb vaja automatiseeritud kontrolli või mitte, ja kui läheb vaja, siis kui kõrgel tasemel on seda vaja. Seda vastust teataval määral pakub ka ettevõtte digivõimekuse analüüs. „Seejärel peavad ettevõtted endalt küsima, kas neile piisab sellest, et neil on digitaalsed mõõtevahendid või peavad olema mõõtemasinad ja edasiselt ka digitaalsed andmeanalüüsi süsteemid. Jällegi on  erineva keerukuse ja maksumusega lahenduste rakendused ning otsustusel on ettevõtetel erinevad vajadused sõltuvalt toodete keerukusest, nõutavast täpsusest, otstarbest, jms. ,“ tõdeb Riives.

Vajadused ja võimalused

Siinjuures tuleb jälgida, et ettevõte ennast üle oma vajaduste ei digitaliseeriks. Ühtepidi oleks see ettevõttele põhjendamatult keerukas ja kulukas, samas aga kui digitaliseeritakse ja automatiseeritakse allapoole ettevõtte vajadusi, siis ei saavutata reeglina vajalikku tootlikkust ja efektiivsust. Ettevõttel on kõrged ressursikulud, madala tootlikkusega ja ebapiisava kvaliteediga on keeruline olla konkurentsivõimeline.

Riives julgustab ettevõtteid kasutama oma potentsiaali ja arendama digivõimekust. „Tänapäeval on põhimõtteliselt võimalik kõiki ettevõtte väärtusahela protsesse digitaliseerida. Tuleb vaid määrata õige järjekord ja otstarbekas ulatus. „Sama moodi võime digitaliseerida tulemuste hindamist (MES), et kas ettevõte toimetab tulemuslikult läbi erinevate võtmetulemusnäitajate. Selleks saab erinevaid ettevõtte tulemuslikkust peegeldavaid graafikuid automatiseeritult kuvada, vajadusel ka reaalajas.   Tänasel päeval on paljud Eesti ettevõtted tulemuste analüüsi ja hindamise automaatseeritud lahendusi kasutamas,“ selgitab ta.

Kokkuvõtteks toob Riives välja, et digitaliseerimise ja automatiseerimise lahendused on oma keerukuselt väga erinevad. Pakkujaid on palju. Osa on valmislahendused, sageli tuleb realiseerida süsteem kohapeal, nn rätseplahendusena. Seetõttu on ettevõttele väga oluline aru saada tegelikest vajadustest ja funktsionaalsustest. Näitena tagasi ERP´i juurde oma ülesehituse mitmekihilisusega. „ERP-i koosseisu võib kuuluda  baasmoodul, mis planeerib tootmist, sinna juurde võib olla liidestatud sisseostu- ja lao halduse moodulid. Reeglina need on  omakorda integreeritud raamatupidamismooduliga. Kaasaegsed ERP süsteemid töötavad koos MES (manufacturing execution system) lahendustega. Kõikides digilahendustes vajaduspõhiselt orienteerumine on keeruline aga ka vajalik, et ettevõte saaks ja suudaks teha õigeid otsuseid,“ kinnitab Riives.