Tehisintellekti- ja robootikakeskus AIRE aitab tööstustel tehisintellekti ja robootikalahenduste abil tippu liikuda.

Kõiki loodavaid lahendusi on võimalik teistel Eesti ettevõtetel tasuta kasutusse võtta ja juurutada.

Tehisintellekti- ja robootikakeskuse AIRE kolmeaastane projekt, mis aitab Eesti ettevõtetel tõusta uuele digitasemele, sai juuni algul Euroopa Komisjoni heakskiidu. See tähendab kolmeks aastaks 6 miljoni eurost rahasüsti, millest pool tuleb Euroopast ja pool Eestist.

Eesmärk on selle raha eest kolme aasta jooksul luua tippteadlaste abiga 54 tehisintellekti ja robootika demoprojekti ja Eesti ettevõtete digitase tõuseb 25 protsenti. Kui need eesmärgid täidetakse, jätkub rahastus veel neli aastat ning sel juhul ulatub toetussumma 14 miljonini. See on lühike samm Euroopa vaates, kuid pikk Eesti teaduse ja tööstuse arengu seisukohast.

Alates 2021. aasta oktoobrist teenuseid piloteeriv AIRE keskus on toetanud juba 75 Eesti tööstusettevõtete digitaliseerimist ja konkurentsivõime tõusu. Keskus on nõustanud, koolitanud ning viinud kokku ettevõtte vajadused ja Eesti teadlaste pakutud kõrgtehnoloogilised lahendused. Iga väike või keskmine ettevõte, kes vajab arenguhüpet või otsib robootika või tehisintellekti lahendusi, on AIRE-sse oodatud.

Mõju, mida peagi tunneb kogu Eesti?  

Tallinna Tehnikaülikooli rektor Tiit Land tunnistab, et kui kuue miljoni euro suuruse rahasüsti mõju tunnevad kõige kiiremini projekti osapooled, teadlased ja Eesti ettevõtted, siis mõne aasta pärast saab sellest osa juba kogu Eesti ühiskond ja inimesed.

„Julgen arvata, et selle mõju Eesti majandusele on pikemas perspektiivis väga suur. Oodata on paljude Eesti tööstusettevõtete kvaliteedihüpet, milleni jõutakse koostöös Eesti tippteadlastega. Kõrgtehnoloogia ja tehisintellekt jõuavad tänu sellele ka ettevõtetesse, kus seni on suuri muutusi edasi lükatud või on püütud tootlikkust tõsta muul viisil. Ettevõtted, kes on AIRE toel oma tegevust ümber kujundanud, on kogenud lühikese ajaga positiivseid muutusi. Kasvanud on käive ja tulud, aga muutused on mõjutanud teisigi näitajaid ja väärtusi, sh suhtumist töösse ja töötegijasse. Kokkuvõttes muutub Eesti rikkamaks ja hoolivamaks, keskkond puhtamaks,“ tõdeb Land.

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Suti sõnul aitavad tehisintellekti ning robootikalahendused kaasa ettevõtete lisandväärtuse kasvule. “Innovatsioon aitab teha tööd targemini, ressursisäästlikumalt ja suurema efektiivsusega. Uudsed lahendused on täna ja tulevikus Eesti tööstuse vedur, mis aitab tõsta toodete kvaliteeti ning paigutab kohalikud ettevõtted nähtavalt maailmakaardile. Järjepidevus innovatsioonis on võti, millega pindalalt ja rahvaarvult väikesest Eestist kerkivad esile globaalsed ärid, mis tegutsevad edukalt rahvusvahelistel turgudel. Digitaliseerimine aitab tõsta Eesti tööstusettevõtete konkurentsivõimet ja täiendav rahastus toetab uudsete lahenduse jõudmist rohkemate Eesti firmadeni, kes vajavad uuele tasemele jõudmiseks digitaalset arenguhüpet,” ütleb Sutt.

Tartu Ülikooli teadusprorektor ning ettevõtlussuhete juht Kristjan Vassil rõõmustab, et AIRE lubab ülikoolidel ning erasektoril üksteisele läheneda viisil, mis on mõlemale kasulik.

„AIRE keskuse pakutavad tehisintellekti ning robootika alased lahendused ja konsultatsioonid on ettevõtete jaoks kindlasti väärt viis efektiivsuse tõstmiseks ning konkurentsivõime säilitamiseks. Uudsed kõrgtehnoloogilised lahedused ei jää seega vaid teoreetiliseks, vaid leiavad praktilist lahendust Eesti majanduses nii kohalikus kui rahvusvahelises mastaabis. Saadud lisarahastus lubab AIRE-l välja kujuneda tööstusettevõtete jaoks veelgi enam hinnas olevaks teadmuskeskuseks,“ väidab Vassil.

Huvitatud ettevõtjaid oodatust rohkem

AIRE keskuse juhi Kirke Maari sõnul on esimene hooaeg läbi saanud, jätkame oma tegevust ning aitame igale tuge otsivale ettevõttele leida just selle rätsepalahenduse, mida ta vajab, kaasates selleks parimad Eesti tippteadlased ja teadussaavutused. „Suurim töö ongi viia kokku teadlase pakkumine ja ettevõtte vajadus,“ märgib Maar.

Ta lisab, et keskusel ei olegi väikseid ja keskmisi tööstusettevõtteid (AIRE missiooni peamisi sihtmärke) tulnud väga otsida või veenda, vaid ettevõtted seisavad järjekorras, et oma tegevusele kõige sobivam kõrgtehnoloogiline lahendus leida. Täna on arenduses seitse demoprojekti, mille hulgas on tark laohaldussüsteem, haigla mobiilne robot või tehisintellektil põhinev energiatarbimise diagnostikasüsteem. Kirke Maar rõhutab, et kõiki loodavaid lahendusi on võimalik hiljem  teistel Eesti ettevõtetel tasuta kasutusse võtta ja juurutada.

Taustainfo

European Digital Innovation Hub’i ehk EDIH keskuse loomise konkursi eelvooru alusel oli Eesti kandidaat EDIH lõppvooru 2022. aastal. AIRE keskuse (AI & Robotics Estonia) 7-aastase projekti alguseks on planeeritud 1.07.2022, eelarve suurus kolmeks aastaks ehk 36 kuuks on 6 miljonit eurot. Positiivsest rahastusotsusest teatas Euroopa Komisjon 1. juunil 2022. aastal.

Keskusel on kuus osapoolt – riigi esindaja ja kaasrahastaja majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, juhtpartner Tallinna Tehnikaülikool ning Tartu Ülikool, Eesti Maaülikool, teadus- ja ärilinnak Tehnopol, Tartu Teaduspark ja kompetentsikeskus IMECC.

AIRE on loodud Eesti tööstusettevõtete konkurentsivõime tõstmiseks. Siit leiab nii inspiratsiooni kui praktilisi ülikoolides sündinud teadmisi, kuidas testida ja rakendada tehisintellekti ning robootika lahendusi oma ettevõttes.

Tehnikaülikooli energeetika- ja IT-teadlased ning metallitööstuse insenerid osaühingust Pentamet on pannud tehisintellekti otsima rikkeid, et vähendada tootmiskulusid.

Teadlased ning spetsialistid on töötamas selle nimel, et tuvastada seadmete töös anomaaliaid, et ennetada rikkeid. Seda saab teha, hinnates tehisintellekti abil muutusi seadmete temperatuuris, vibratsioonis, energiatarbimises või rõhus. Näiteks mootorite suurem vibratsioon või elektritarbimise kasv võib viidata mehaaniliste sõlmede kulumisele ja peatsele rikkele.

Energeetikateadlane Argo Rosin selgitab: „Lihtsustatult otsib tehisintellekt antud projektis mehaaniliste kompensaatorite ehk lõõtsjate torude temperatuuri ja vibratsiooni mustrites muutusi. Muutused mustrites viitavad sageli riket soodustavate olukordade ilmnemisele või algavale rikkele. Näiteks elektrijaamades tuha kuhjumine ja kivistumine sellistesse torudesse kiirendab nende vananemist, mõranemist ja rikete tekkimist.“

OÜ Pentameti esindaja Marko Lillemetsa sõnul võib ühe seadme rike sõltuvalt tööstusest panna seisma kogu tehase ja kaasa tuua miljonitesse ulatuvad kahjud. Klassikaline meetodid selliste olukordade vältimiseks on seadmete ennetav väljavahetamine. Ennetamise puhul tekkib alati küsimus, milleks vahetada keskikka jõudnud seadet, millel on kolmandik elu alles ees. Eraldi vajab rõhutamist see, et lahendus aitab saada ka palju täpsemat infot ja teadmisi olemasolevate seadmete töökindluse kohta.

Koostöös loodav lahendus aitab prognoosida seadmete eluiga ning seeläbi vähendada kulusid tootmises ning vigu kvaliteedis. See omakorda aga aitab täita lepinguid õigeks ajaks, mis mõjutab otseselt ettevõtte kasumlikkust ning usaldusväärsust.

Lisaks otsesele majanduslikule kasule on teadlaste ja spetsialistide töö aktuaalne ka rohepöörde vaates – nii saab hoolduskulusid vähemalt 20% kokku hoida, mis mõjutab otseselt toote omahinda, sh vähendab energiatarbimist. Koostööprojekti lõplikud tulemused selguvad juuni lõpus.

TalTechi ja Pentameti koostöö sai võimalikuks tehisintellekti- ja robootikakeskuse AIRE kaasabil. AIRE eesmärk on aidata ettevõtetel suurendada konkurentsivõimet nii Eestis kui ka välisturgudel. Keskus seob kokku teadlased ja eksperdid Eesti ülikoolidest, riigiasutustest ja teadusparkidest.